Maaülikooli doktorant Merike Lillenberg
uuris oma doktoritöös reoveesette kasutamist väetisena ning selle mõjusid
toiduohutusele ning leidis, et reovees olevad ravimijäägid võivad taimede kaudu
jõuda meie söögilauale, vahendas delfi.ee.
„Reoveesetet kasutatakse põllumajanduses, haljastuses ja metsanduses väetisena ning aina enam toodetakse sellest biogaasi. Sette kasutamine on lubatud tingimusel, et see on ohutu keskkonnale ja elusolenditele. Samas on jäetud Eesti seadustest välja kohustus kontrollida ravimijääkide sisaldust mullas, mis mõjutab aga meie toidu kvaliteeti,“ rääkis Merike Lillenberg.
Seotud lood
ELi rahastatud projekti raames on alanud ravimite toimeaine jääkide sõeluuring 6 jõe valglas, eesmärgiga saada parem ülevaade Läänemere piirkonnas keskkonda jõudvate ravimijääkide allikatest, heitkogustest ja analüüsitud kontsentratsioonidest keskkonnas.
2025. aasta suve lõpuks valmiva Raja Keskuse toob Tartusse juurde üle 2500 ruutmeetri A-klassi kaubandus-, teenindus- ja büroopinda. Hoone ankurrentnikuks saab Tartu Ülikooli Kliinikum.