Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ennet: terviklikus meditsiinis oleks probleeme tunduvalt vähem
Ravikindlustamatute seltskond, keda
haigekassa rahastab vaid vältimatu abi korral, on viimaste aegade tormilise
arengu tagajärjel kiiresti kasvamas, nendib Ida-Tallinna Keskhaigla
hooldusravikliiniku juhataja doktor Jüri Ennet Õhtulehes.
"Osa inimesi ei jõua sellele hoogsale arengule järele ja jäävad rongist maha. Kui meil on rikas riik, siis ei saa ju ka haiglad ja haiged vaesed olla," ütleb hooldusravikliiniku juhataja äratuntava irooniavarjundiga hääles.
Seoses viimaste aastate majanduskitsikuse
ja endiselt kõrge töötuse tasemega on hoolduskliiniku ravikindlustamatute
osakonna patsiendid ja abivajajad muutunud aina nooremaks, vahendab Tarbija24
TV3.
Psühhiaater Jüri Ennet tõdeb, et
alkoholismi viimases etapis pole juttudest või veenmistest abi. "Ühel hetkel
lüüakse käega algul endale ja siis ka laste kasvatamisele.
Tallinn eraldab lisaeelarvest
ravikindlustamatutele sel aastal veel 30 000 eurot, sest patsientide hulk kasvab
ja haigused on järjest raskemad, kirjutab Pealinn.
Psühhiaater Jüri Enneti hinnangul on
depressioon kui haigus Eestis aladiagnoositud, alaravitud ja alatähtsustatud nii
üksikisiku tervise ja töövõime kui ka kogu ühiskonna arengu seisukohast.