Eesti psühhiaatrite seltsi juhatuse esimees Andres Lehtmets ütles Delfile, et kuriteo raskus pole sundravi kestuses alati määrava tähtsusega, kuid nentis, et Eestis on keskmine haiglaravi pikkus enamikest Euroopa riikidest lühem.
Sindis tappis möödunud aastal 57-aastane mees noore naabri ning ta mõisteti sundravile, kuna psühhiaatrilistest ekspertiisidest selgus, et mees kannatas raske psüühikahäire all, mis tekitas talle pidevalt luulumõtteid, mida ta ilmselt ka kuriteo toimepanemise ajal koges. Veidi enam kui aasta pärast sundravile mõistmist lasti mees ambulatoorsele sundravile ehk n-ö kodusele ravile.
Seotud lood
Endine kriminaalpolitseinik, riigikogulane Andres Anvelt ütles, et ETV saates "Pealtnägija" kirjeldatud juhtum, kus süüdimatuks tunnistatud tapja vabadusse lasti, on märk riigi rahanappusest, mis mõjutab otseselt kodanike turvatunnet.
Vägivaldne sundravil olev patsient pani Viljandi haigla olukorda, kus tuli alustada juurdeehitusega, et raviteenust oleks võimalik osutada turvaliselt.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.