Eesti seadusandja pole seni surrogaatemadust seadustanud, siin on palju teemasid, millest karistuse ärakaotamine selle asja eest on väikseim, rääkis Signe Riisalo sotsiaalministeeriumist.
Eestis oleks asendusemadust aastas meditsiinilistel põhjustel vaja ühel-kahel naisel, hindas Riisalo. Lapsel peab olema õigus teada, kes on tema bioloogiline vanem, aga sünnitanud naine on keegi teine, jätkas ta. Küsimus on Riisalo sõnul, kuidas vältida igati kommertsiaalsed eesmärgid surrogaatemaduse puhul. Küsimus on selle teenuse kinnimaksmises riigi poolt: tegemist on egoistliku sooviga oma geenide jätkumiseks, kuid kas üldsus peab selle kinni maksma.
Seotud lood
Tuntud naistearst Andrei Sõritsa juures on
käinud umbes 10 patsienti, kes on tundnud huvi, kas ja mis tingimustel oleks
võimalik laps saada surrogaatema abil, kirjutas Naine24.ee.
MTÜ Viljatusravi tugikeskus soovib Eestis seadustada asendusemaduse.
Riigikogu sotsiaalkomisjon analüüsis reedel ekspertidega, kas Eesti on valmis asendusemaduse seadustamiseks.
Notino ilutoodete veebipood pakub laia tootevalikut just talveperioodiks, mis aitavad talve kergemini ja tervemana vastu pidada.