Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Padrik: geenivaramul on geeniinfo rakenduste edasiviimisel suur roll
Geeninformatsiooni alusel toimuva meditsiinilise mõtlemise ja rakenduste edasiviimisel on geenivaramul Eestis olnud väga suur roll, leiab rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse direktor, onkoloog Peeter Padrik.
Onkoloog Peeter Padrik Foto: kliinikum.ee
Milliseid geenivaramu senise teadustöö tulemusi on võimalik Teie erialal (või mujal meditsiinis) praktikas inimeste tervise hüvanguks kasutada?
Tõstamaa Tervisekeskus on osalenud aktiivselt geenidoonorite leidmisel. See aeg oli toimekas ja huvitav, igapäevaselt saime oma piirkonna patsiente küsitledes teada midagi, millest oleks muidu ehk mööda vaadanud, kirjutab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.
Sotsiaalministeerium meedianõunik Oskar Lepik kinnitab, et Eesti Geenivaramu projekti investeeritud raha on end õigustanud ning tulevikus tuleks varamu peamiselt teaduslik tegevus senisest rohkem lõimida igapäevase kliinilise meditsiiniga.
Tarvis on teha veel viimane pingutus, koostada kõigile 51 500 geenidoonorile personaalne geenikaart, ja siis saab Eesti Geenivaramu valmis. Milline on suuresti riikliku rahastamise toel valmivast projektist saadav praktiline kasu meditsiinile, on küsimus, milles teadlased jäävad eriarvamusele.
Eesti Arstide Liit korraldas 20. novembril iga-aastase eetikakonverentsi, mis seekord oli pühendatud meditsiinigeneetika ja geeniuuringutega seotud eetilistele dilemmadele.