Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teaduslik tegevus tuleb lõimida kliinilise meditsiiniga
Sotsiaalministeerium meedianõunik Oskar Lepik kinnitab, et Eesti Geenivaramu projekti investeeritud raha on end õigustanud ning tulevikus tuleks varamu peamiselt teaduslik tegevus senisest rohkem lõimida igapäevase kliinilise meditsiiniga.
Geenidoonorilt vere võtmine. Foto: Julia-Maria Linna
Geenivaramu teaduslik uurimistöö ei ole veel lõppenud. Näiteks on vaja luua geenidoonoritele n-ö geenikaardid, mis võimaldaksid soovijaile anda tagasisidet haigusriskide ja ravisobivuse kohta. Projekti ettevalmistusel sai tänavu koostatud Eesti geneetilise mitmekesisuse referents andmebaas, kus on 2300 geenidoonori kogu genoomi nukleotiidne järjestus, mis lubab geeniinfot oluliselt rikastada. Samuti käivad arendustööd otsusetoe tarkvara kasutamiseks levinumate haiguste genoomseks analüüsiks.
Tõstamaa Tervisekeskus on osalenud aktiivselt geenidoonorite leidmisel. See aeg oli toimekas ja huvitav, igapäevaselt saime oma piirkonna patsiente küsitledes teada midagi, millest oleks muidu ehk mööda vaadanud, kirjutab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.
Geeninformatsiooni alusel toimuva meditsiinilise mõtlemise ja rakenduste edasiviimisel on geenivaramul Eestis olnud väga suur roll, leiab rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse direktor, onkoloog Peeter Padrik.
Tarvis on teha veel viimane pingutus, koostada kõigile 51 500 geenidoonorile personaalne geenikaart, ja siis saab Eesti Geenivaramu valmis. Milline on suuresti riikliku rahastamise toel valmivast projektist saadav praktiline kasu meditsiinile, on küsimus, milles teadlased jäävad eriarvamusele.