Eesti Arstide Liit korraldas 20. novembril iga-aastase eetikakonverentsi, mis seekord oli pühendatud meditsiinigeneetika ja geeniuuringutega seotud eetilistele dilemmadele.

- Geenidoonorilt vere võtmine. Foto: Julia-Maria Linna
Ehkki geeniuuringud on paljuski sarnased muude diagnostiliste uuringutega, on neil siiski eripärased nagu näiteks ajas muutumatu tulemus, võimalik elukestev riskihinnangu muutus ning järglastele ja lähisugulastele laienev mõju. Et tänapäeval on ühest konkreetsest geenist sageli lihtsam uurida sadu või tuhandeid geene, kasvab tõlgendusvigade ja sekundaarsete leidude osakaal, mille osas võiks olla uuritavat teavitatud.
Seotud lood
Eesti Arstide Liidu eetikakonverents toimub 20. oktoobril Tallinnas, peaesineja on Sirpa Soini Soomest, kes räägib geenitestide eetilistest ja õiguslikest aspektidest Euroopa Liidus.
Geeninformatsiooni alusel toimuva meditsiinilise mõtlemise ja rakenduste edasiviimisel on geenivaramul Eestis olnud väga suur roll, leiab rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse direktor, onkoloog Peeter Padrik.
Kasvajamarkerite uuring tundub olevat lihtsaim moodus varajaste kõrvalekallete avastamiseks organismis, ent arstide sõnul ei võimalda laboriuuringud kasvajaid varakult avastada.
Iseeneslikku raseduse katkemist uurivad briti teadlased said riigi inimviljastamise ja embrüoloogia ametilt loa inimembrüote genoomi muutmiseks.
If you're motivated to make life better for millions, Boehringer Ingelheim is the place for you. Driven to make a difference? Start here!