Magasini üksuse patsiendil on sageli ka hing katki

Töö sellises keskkonnas pole lihtne, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehekülg. Seda enam, et Ida-Tallinna Keskhaigla ravikindlustamatute osakond on ainuke Eestis ning siia satub patsiente erinevaid teid pidi nii lähemalt kui ka kaugemalt. Siin kehtib kokkulepe, et lisaks meditsiinilise abi pakkumisele tuleb osakonna personalil olla vajaduse korral ka sotsiaaltöötaja, psühholoog, hingehoidja või lihtsalt kuulaja. Abita ei jää siin keegi.

Magasini üksuses paikneb nii patsientide ambulatoorne vastuvõtt kui ka statsionaar. Palatites on 20 voodikohta, eraldi palat nakkusohtlikele patsientidele. Hetkel toimub ambulatoorne vastuvõtt ajutiselt neljal päeval nädalas: esmaspäevast neljapäevani kell 9.00 –11.00. Võimalusel tasub registreerida eelnevalt telefonil 6459 144. Patsient saab statsionaaris viibida vajaduse korral kuni 60 päeva ning selleks ajaks leitakse lahendus, mis saab temast edasi. Kas suunatakse patsient hooldekodusse, varjupaika või leitakse omaksed, kes lähedasele järele tulevad.

Inimhingede kokkulappijad

Hooldusravikliiniku direktori Eve Karmo sõnul on põhjused, miks inimesed ravikindlustamata on, erinevad. Kindlasti on vale arvamus, et siia satuvad vaid mingil põhjusel elu hammasrataste vahele jäänud inimesed. Patsiente on igasuguseid: noori, keskealisi, vanemaid. On neid, kes juba mitmendat põlve siin, kuid ka arglikult esimest korda uksest sisenejaid. On vabakutselisi kunstnikke, ootamatult kindlustuseta jäänud üliõpilasi, ka luksusautoga tulijaid. Ka neid, kes mitte ise, vaid mõne lähedase käekõrval siia satuvad. Siiski moodustavad suurema osa need, kellel terviseprobleemidele lisaks katki ka hing, puudub kodu ja perekond. Olgu põhjus milline tahes, vahet siin ei tehta ning eelkõige tuleb leida lahendus inimest vaevavale murele.

Suurema osa igapäevastest patsientidest, kes siinsesse üksusesse satuvad, moodustavad Tallinnas elavad, kuid mingil põhjusel ravikindlustuseta inimesed. Nende ravi eest tasub Tallinna linn. Lisaks Tallinna linna elanikele satuvad siia ka kaugemalt tulijad. Vallad-linnad, kel endal puudub võimalus tõsisemate tervisemuredega ravikindlustamata isikuid ravida, saadavad vahel oma haigeid just siia, tasudes hiljem nende ravikulud. Abita ei jää ka need, kel elukohana registreeritud vaid Eesti – sel juhul saavutatakse arvete tasumise osas kokkulepe Sotsiaalministeeriumiga.

Oma inimene igas linnaosasLy Ungru on Magasini üksuses töötanud viimased 16 aastat, dr Pärnpuu 14 aastat. Just nende ja teiste Magasini üksuses oma tööd südamega tegevate inimeste kaasabil saab nii mõnigi siia sattuv inimene hingejõudu astuda esimesed sammud üleskäigutrepil. Siinseid töötajaid teatakse ja hinnatakse igas Tallinna linnaosas, sestap pole imestada, et ollakse kui omainimene. Kui kusagilt abi ei saa, siis siin püütakse võimaluse korral ikka kuulata-mõista-aidata.

Siinne personal on näinud-kuulnud aastate jooksul kõike, kuid on sellest hoolimata ääretult positiivne. Ly Ungru sõnul siin teisiti ei saakski. Omatunne aitab kaasa info levimisele ning usaldus, mis saavutatud, paneb pingutama.