Laanet: Tervishoiupoliitikat peaksid kujundama poliitikud, mitte haigekassa

Ajaleht Saarte Hääl küsis Kuressaare linnapealt, maavanemalt ja Saaremaa saadikutelt Riigikogus, mida nende hinnangul tähendaks haigekassa koostatud eriarstiabi geograafilise kättesaadavuse põhimõtete rakendamine Saare maakonna elanike jaoks ning mida teha, et kärpekavad teoks ei saaks.

Kalle Laanet, Riigikogu liige, Reformierakond:

Tervishoiupoliitikat peaksid kujundama poliitikud, mitte haigekassa, kes on rakendusasutus. Mina küll ei tea, et me oleksime arutanud haigekassa kava riigikogu tasandil või oleks seda kõvasti arutatud sotsiaalministeeriumi tasandil.

Kui räägime konkreetselt Saaremaast, tuleb arvestada siinse eripäraga – siit ei pääse liikuma nii lihtsalt kui mandril – ning laeva- ja lennuühendustega. Minek siit Saaremaalt Tallinna arsti juurde on seotud teatud probleemidega, mida suurel maal elades ei ole. Kas või see, kuidas korraldada nii, et hommikul vara kohal olla ja õhtul koju tagasi jõuda.

Omaette küsimus on see, milline oleks haigekassa plaanide teostumisel mõju Saaremaa arengule. Saaremaa mõistes tuleb asju vaadata ikka kaks sammu ette.

Praegu teevad paljud poliitikud, mina nende seas, selle nimel tööd, et Saaremaa elanike arv mitte ei kahaneks, vaid kasvaks. Et Saaremaal oleks uues arenguetapis rohkem töökohti, inimesed tuleks Saaremaale tagasi. Meil on sobivad tingimused noorte perede jaoks, turvaline keskkond laste kasvatamiseks, väga head koolid ja lasteaiad. Aga eriarstiabil on samuti oluline aspekt, mida ei saa alahinnata.

Ning kui näiteks meie naaberriigist Soomest tulevad inimesed, kes tahavad siin rajada oma  suvekodu või asudagi Saaremaale elama, siis nemadki vaatavad, missugused on siinsed arstiabiteenused ja nende kättesaadavus.

Mis pole samuti vähetähtis: kui tõesti sooviksid siia elama tulla noored arstid, meie haiglas nad aga tööd ei saaks, nende jaoks lõigataks Saaremaale tuleku võimalused ära.

Olen seda meelt, et Saaremaal on nende haigekassa põhimõtete rakendamisega kaotada rohkem kui võita ja meie kaotus oleks suur.

Exceli tabel on üks tõsine otsuste vastuvõtmise alus, aga arvestama peaks geograafiliste eripäradega, sellega, kuidas kavandatakse ühe või teise piirkonna arengut ja millele see tugineb. Lihtsalt mingi koefitsiendiga üle Eesti lõigata ei saa.

Et haigekassa plaanid läbi ei läheks, on vaja nendel teemadel rääkida ja probleemidele tähelepanu pöörata. Nii see sõnum lähebki edasi. Liht­inimese vaatevinklist saan oma seisukohti edastada ka Tallinnas. Olen sel teemal suhelnud näiteks Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimehega ja ka teiste selle valdkonna spetsialistidega. Et leida parimad lahendused, peavad asja arutama kõik osapooled.

Madis Kallas, Kuressaare linnapea:

Eks kulisside taga ole ka varem räägitud, et jõulisi kärpeplaane on kavas teha, aga nüüd on need jõudnud mingisugusel kujul ka paberile ja mõjuvad palju ärritavamalt.

Ükskõik mis riigiga seotud asutus või ka valdkond jälle reformimisele läheb, üldiselt tähendab see Saaremaa puhul sada protsenti seda, et jälle kaovad mingid töökohad, mille läbi kukub jälle mingi teenuse kvaliteet, mille läbi jälle väheneb meie elanikkond.

Selge see, et nii need asjad minna ei tohi. Võitluseta me alla ei anna ja mingisuguse eristaatuse, eriõigused Kuressaare haiglale tahame säilitada – tulenevalt sellest, et asume siin saare peal ja siinne elanikkond ei peaks hakkama teenuseid tarbima kusagil kaugemal.

 

Kaido Kaasik, Saare maavanem:

Mõistan, et miski on kallis ja olen nõus, et kui on vaja teha keerulisi ja raskeid operatsioone, tuleb neid teha seal, kus neid osatakse teha. Kui aga Saaremaa inimene peab neuroloogi või uroloogi juures hakkama käima Tallinnas – nii need asjad küll käima ei peaks.

Otsustajatel tuleb aru saada: arvestades meie asukohta, on meil arstiabi kättesaadavus niigi raskendatud. Ja olukord läheb hullemaks, kui me ise häält ei tee.

Kui paar aastat tagasi Hanvaris päevakirurgia mahtu vähendati ja haigekassale kirja kirjutasin, saadeti sealt mind kohe pikalt. Paraku ei saadeta haigekassast meile plaani, mille vastu välja astuda – peame selle kohta lehest lugema. Kus see siis kõlbab? Maakonda peaks teavitama neist asjust, mitte me ei pea otsima infot selle kohta, mis meiega tehakse. Iga muudatus, mis puudutab kohalikku elanikkonda, peab olema teada omavalitsusele ja haigla omanikule.

Muidugi ei saa eriarstiabi tuleviku osas äraootavale seisukohale jääda, aga neid, kes peaks haigekassa kavandatavate muudatuste osas häält tegema, peaks olema siiski rohkem kui vaid maavalitsus. Ainult meie käed jäävad siin lühikeseks.

 

Urve Tiidus, Riigikogu liige, Reformierakond:

Kui on olemas kõrge võimekus teha põlve- ja puusaliigese asendusi kohapeal, siis tuleks seda kompetentsi jätkuvalt rakendada. Kuressaares on see ju olemas. 1000 endoproteesimise operatsiooni kahekümne aasta jooksul pole sugugi väike number. Lisaks tuleb mängu saareline asend ja lihtsam ligipääs haiglale. Küllap ka lühemad järjekorrad. Arvestades asjaolu, et inimeste eluiga kasvab, suureneb vajadus ka looduslike liigeste vahetamiseks uute vastu. Nii et töö puudust Kuressaare haiglas justkui karta pole. Teisalt on mõistetav Haigekassa lahenduste otsimine kogu Eestis, et kas või näiteks kallist meditsiinitehnikat paremini rakendada. Sain haigekassalt infot, et praegust lepingut, mis kestab aasta lõpuni, ei muudeta. Ja edasistes läbirääkimistes tulevad päevakorda nii saarelisus kui senine kogemus. Loodan, et leidub mõistlik kompromiss.