Ortopeedide uhke teetähis – 10 000 endoproteesi!

Ortopeedia osakonna koostöö Link-korporatsiooniga ulatub tänaseks pea veerandsajandi taha, mil 1992. aastal pandi siinsele patsiendile esimese nende valmistatud protees. Kliiniku juhataja dr Aare Märtson hindab väga kõrgelt  kliinikumi arstide koolitusalast partnerlust Link firmaga. Kliinikumi meeskonna usaldusväärsust ja head tööd tõendab ka see, et firma on suunanud ortopeede erinevaist Aasia riikidest just kliinikumi arstide käe alla liigesevahetusoperatsioonide tehnikate omandamiseks. Samuti on dr Märtson ka ise korduvalt käinud näiteks Indias näidisoperatsioone tegemas.

Dr Märtsoni hinnangul on kliinikumi arstid aastakümnete jooksul paigaldanud ühtekokku ligikaudu 20 000 liigesproteesi.

Puusa- ja põlveliigese endoproteesimine on äärmiselt kõrge efektiivsusega operatsioon, kui hinnata patsiendi operatsioonijärgset toimetulekut ja rahulolu ning kulutõhusust. Dr Aare Märtsoni sõnul on kahetsusväärne ja arstidele mõistetamatu haigekassa otsus vähendada seda liiki operatsioonide rahastamist. Aare Märtson lisas, et kui vahepealsetel aastatel vähenes endoproteesimisoperatsioonide ooteaeg aastale, siis viimasel ajal, tulenevalt haigekassa rahastamisotsusest, on järjekord taas kahetsusväärselt pikenemas kahele aastale, mis ei ole patsiendi seisukohast kaugeltki mõistlik.

10 000s operatsioon on parema puusaliigese endoproteesimine. Protees paigaldatatakse 74aastasele naisele  Võrumaalt, kellele on 2009.aastal paigaldatud vasaku puusaliigese endoprotees.

 

Taustaks:Tartus tehti esimene puusaliigese endoproteesimise operatsioon 1972.aastal, esimene põlveproteesimine tehti Tartus Maarjamõisa Haiglas 1980. aastal. Toona tehti põlveliigese proteesimisi vähe, kuni aastani 1990 vaid kuni 15 operatsiooni. Regulaarne põlveproteesimine algas 1990. aastal. 

Haigestumise sagedus luu-lihaskonna haigustesse on kõikides arenenud riikides aasta-aastalt tõusnud, mida põhjendatakse keskmise eluea kasvu ja vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemisega elanikkonna vanuselises struktuuris ning ülekaalulisuse tõusuga. Alates 2001. aastast on Eestis artroosidesse haigestumine järjest tõusnud. Märkimisväärseim on haigestumise tõus vanuserühmades alates 45aastast nii naiste kui meeste seas, olles 2010. aastal ligikaudu kaks korda kõrgem kui 2001. aastal.  Haigestumuse tõus suurendab vajadust endoproteesimiste järele.

Esmaste puusaliigese täieliku endoproteesimise operatsioonide arv on Eestis viimase kümne aasta jooksul tõusnud. Kui 2001. aastal tehti 100 000 elaniku kohta 59,7 operatsiooni, siis 2010. aastal on esmaste puusaliigese endoproteesimiste arv juba 92,5 operatsiooni 100 000 elaniku kohta. Esmaste põlveliigese täieliku endoproteesimise operatsioonide koguarv kahekordistus aastatel 2001–2003 ja on seejärel püsinud vahemikus 78,8–93,5 operatsiooni 100 000 elaniku kohta.