Juulist vähenevad üldhaiglates haigekassa lepingulised mahud ning töös rakendatakse geograafilise kättesaadavuse (GKS) põhimõtteid. Tulevik näib tume.
- Rakvere haigla juht Ain Suurkaev on eriti mures statsionaarse ravi edaspidise korraldamise pärast. Foto: Andras Kralla
Viljandi, Lõuna-Eesti Haigla, Valga, Rakvere, Kuressaare, Narva ja Läänemaa haigla juhtidelt saadud vastused on pea kõik üheselt murelikud – haigla eelarve on kokkuvõttes miinuses, GKSi tõttu arstiabi kättesaadavus väheneb, ravisuundumus liigub statsionaarselt päevaravile ning mõned eriarstid peavad vastuvõtu lõpetama.
Seotud lood
Haigekassa leiab, et kõiki eriarste ei ole maakonnahaiglates vaja, ning on seetõttu otsustanud teatud erialade rahastamise väikehaiglates järk-järgult lõpetada.
Haigekassa soov juurutada geograafilise kättesaadavuse (GKS) printsiipi muudab maakonnahaiglate elu keeruliseks ja laiemas tähenduses on see suundumus maakonna haiglate edasist tulemuslikku tegevust vaadeldes ohtlik.
Eesti üldhaiglate juhid pöördusid haigekassa, riigikogu sotsiaalkomisjoni ja sotsiaalministeeriumi poole, tuues välja, et nad ei saa nõustuda haigekassa uute ametlike 2016. aasta ravi rahastamise lepingupakkumiste muudatuste sisu ja argumentatsiooniga.
Võrgustuva haiglamaastiku kontekstis on viimase aasta jooksul räägitud palju geograafilisest kättesaadavusest (GKS). Teoorias peaks selle rakendamine aitama tagada arstiabi ühtlast kvaliteeti kõikjal, kuid siiski on see väljend tekitanud väikestes üldhaiglates vastuseisu ning arusaamatust.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024