Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kliinilised uuringud toovad Eestisse ligi 20 miljonit eurot aastas
Toomas Pruunsild ravimifirmast GlaxoSmithKline (GSK) ütleb, et kliiniliste uuringute arvule Eestis on kindel mõju n-ö globaalsetel trendidel.
Ravimid.
Foto: Scanpix/Caro
Efektiivsuse huvides kontsentreeritakse uuringute läbiviimist teatud maadesse ja keskustesse. Näiteks vähendas GSK oluliselt maade arvu, kus hoitakse ravimiuuringute infrastruktuuri.
Eesti tervishoiu peamine ekspordiartikkel
ehk ravimuuringud on märk haiglate heast kvaliteedist ja see motiveerib
tipparste Eestisse jääma. Edasiminek oleks päris uue molekulini jõudmine ja siin
alustatavad uuringud.
Kliiniliste uuringute maht ja arv Euroopas väheneb ja Eesti järgib seda trendi, rääkis GSK Eesti teadusjuht Toomas Pruunsild tänasel GSK teaduskoolitusel.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.