Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tervisekeskused ei pruugi maapiirkondi päästa
Sotsiaalministeeriumi esindaja Triin Habichti sõnul on üha raskem leida maapiirkondadesse arste juba praegu, tervisekeskuste tööle hakkamisega ei ole aga kindlat plaani, kuidas seda olukorda parandada.
Eelkõige loodab sotsiaalministeerium selle peale, et kui tervisekeskustes mitme perearsti suurenenud meeskonnad tööle hakkavad, leitakse võimalus, kuidas maapiirkondades avada ajutiselt lahti olevad arstiabi punktid, vahendab ERR uudisteportaal.
Esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks esitati 9. maiga lõppenud taotlusvoorus kokku 59 investeeringutaotlust ning kõik need vastasid tehnilistele tingimustele ja suunatakse edasi hindamisele.
Sotsiaalministeerium sai Ida-Virumaalt tervisekeskuste rajamise esimeses taotlusvoorus kaheksa investeeringuprojekti, millega on kaetud veidi üle poole perearstinimistutest.
Eesti Perearstide Selts (EPS) seisab jätkusuutliku ja kvaliteetse esmatasandi teenuse eest. Kahjuks peegeldab äsja lõppenud tervisekeskuste projekti esmase taotlusvooru tulemus seda, et kui sisuline teenuste mudel puudub, siis jäävad soovitud investeeringud täitmata.
Üle poole ehk 437 perearstinimistut 799-st on kaetud esmatasandi tervisekeskuste investeeringutaotlustega ning taotlusvoor on hinnatud õnnestunuks, leiti täna sotsiaalministeeriumis toimunud pressikonverentsil.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.