Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Persoon: Hooldajast hambaarstiõeks
Kuidas hakkama saada ametis, mida Eestis õppida ei saa?
Hambaraviõde Kristiina Ots. Foto: Erakogu
14-lapselisest perest pärit Kristiina Ots (29) tunneb siirast rõõmu inimeste aitamisest. Kuigi lapsepõlv suures peres polnud alati lihtne ja lõbus – pere viienda lapsena tuli tal juba varakult hoolt kanda nii majapidamise kui õdede-vendade eest – valis koolis klienditeenindajaks õppinud naine hoopiski hooldaja ameti suures haiglas, leevendades vähihaigete igapäevamuresid enam kui kuus aastat.
Haigekassa andmetel kasvas täiskasvanute vältimatu hambaravi rahastamine mullu aasta varasemaga võrreldes 92 000 euro võrra, ravijuhtude arv kasvas 2600 võrra.
Olgu tegemist meditsiini või mistahes muu valdkonnaga, on üldlevinud tõde, et ühele alale keskendumine võimaldab saada põhjalike teadmistega spetsialistiks, kelle erialaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse kõrgelt.
Soome pensioni- ja sotsiaalameti Kela andmeil on soomlaste kõige popim stomatoloogiaturismi sihtkoht Eesti – protseduuride eest kompensatsiooni küsinutest tervelt 90% on käinud hambaravil Eestis.
Mustamäe Keskuse kõrvale on peagi kerkimas mahukas uus esmatasandi tervisemaja. 6-korruselisse hoonesse on oodatud erinevad terviseteenuste pakkujad alates perearstidest lõpetades erispetsialistide ja vaimse tervise praksistega. Mitmed teenusepakkujad, sh mainekas labor on broneerimislepingud juba sõlminud, kuid ruumi on veel piisavalt kliinikutele, kes soovivad asuda uues hoones mitme linnaosa sõlmpunktis nii auto kui ühistranspordiga hästi ligipääsetavas kohas.