Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: Detailplaneering tekitab ebavõrdsust
Efektiivsusest arstiabis on Eestis viimasel ajal palju räägitud. Arvan, et selle jaoks on meil reserv olemas, aga see ei ole mitte terviseasutustes, vaid süsteemis ja asutuste vahel.
Raul Kiivet andis kriitilise ülevaate tervishoiu väljavaadetest. Foto: Raul Mee
Seda saab parandada juhtimisega, rahastamise ja muude vastavate hoobadega, kuid need hoovad peaksid aitama kaasa koostööle ja tagama mõistliku tööjaotuse. Seda pole aga 10 aastat ministeeriumi juhtimisel tehtud ning viimasel ajal hakkab haigekassa rahastamine seda hoopistükkis õõnestama. Seetõttu ongi ebaõiglus-ebavõrdsus need asjad, mis praeguses lepingute rahastamise skeemis üha süvenevad.
Meditsiin 2017 vestlusringis osalenud tipparstide jutust selgus, et ravirahaga kokkutõmbamine annab haiglates reaalselt tunda, samas ei ole näha häid lahendusi ega ka vastutajaid.
Järvamaa haigla juht ja arst Andres Müürsepp nentis Meditsiin 2017 konverentsil, et arstiabi kättesaadavus muutub linna- ja maainimeste vahel ajapikku ebavõrdseks.
Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo sõnas Meditsiin 2017 konverentsil, et terviseandmete kvaliteet saab paraneda vaid siis, kui neid andmeid tervishoiutöötajate poolt reaalselt ka kasutatakse.
Mõne aasta pärast kehtima hakkavast üle-Euroopalisest võltsravimite direktiivist (FMD) ja muudatustest-kohustustest, mis seoses sellega tekivad, rääkis Meditsiin 2017 konverentsil Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutuse juhataja Mart Levo.