Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lauri: haigekassa on muutumas rahajagajaks
Eesti praegust ravikindlustussüsteemi saab parandada, eelkõige tasuks mõelda isikliku vastutuse suurendamisele ja võimalustele, kuidas luua kindlustuskaitse inimestele, kel seda mingil põhjusel püsivalt pole.
Riigikogulane Maris Lauri. Foto: Andras Kralla/ÄP
Tervishoiu rahastamist võib korraldada väga erineval viisil. See, kuidas üks või teine riik on otsustanud, sõltub väga paljudest asjaoludest. Põhimõtteliselt saab kõik need erinevad variandid paigutada kahe äärmuse vahele: ühel serval puhtalt riigi poolt finantseeritav ja teisel inimeste endi rahalisele panusele toetuv süsteem, kus kindlustamine pole võimalik. Sellised äärmused on kõige kehvemad.
Huvigruppide esindajad ei pea kuuluma haigekassa nõukogusse selleks, et haigekassa nende arvamust kuulata ja arvestada saaks, kirjutab reformierakondlasest riigikogulane Maris Lauri.
Äripäeva Infopanka laekunud kvartaalsete finantstulemuste põhjal valminud analüüsi järgi on selle aasta I kvartali kolm parimat maksumaksjat tervishoius TÜ Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla.
Haiglate liidu juhi Urmas Sule hinnangul pole päris õige kõiki inimesi automaatselt kindlustada. Praegu oleks olulisem seadustada mittesüülise vastutuskindlustuse süsteem, mida inimestele ammu on lubatud.