Vähki haigestumus on Eestis kasvanud 57%

Haigete ravis uute ravimite kasutamist lubades on vaja teha otsused viisil, mis ei sea patsiente ohtu, aga samas võimaldavad ravimiarendust ja uute ravimeetodite leidmist, ütleb ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs.

Onkoloog Peeter Padrik ja hematoloog Ain Kaare rõhutasid onkoloogilise ravi võimaluste analüüsi tutvustaval ümarlaual vajadust olla vähiravimite hindamisel personaliseeritum.

Euroopa Ravimitootjate Assotsiatsioon (EFPIA), Rootsi Tervishoiuökonoomika Instituut (The Swedish Institute for Health Economic, IHE) ja Ravimitootjate Liit (RTL) korraldasid 19. oktoobril ümarlaua, et vaadata tagasi, milline on olnud vähialane ennetus ja ravi tulemuslikkus Eestis võrrelduna teiste ELi riikidega ning arutada võimalusi ravi tulemuslikkuse tõstmiseks.

Viimase viie aasta ravimituru maht näitab tõusutrendi ja suurima käibega ravimirühm on kasvajavastased ja immunomoduleerivad ained.

Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.