Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Praxis: residentuur vajab miinimumstandardeid
Praxise hinnangul on arstide residentuuris peamine probleem õppe kvaliteedi ebaühtlus.
Eesti Nooremarstide Ühenduse esindaja Rille Pihlak. Foto: ÄP/Julia-Maria Linna
Värske Praxise poliitikaanalüüs „Residentuur Eestis – kuidas edasi?“ võtab luubi alla Eesti arstide residentuuriõppe. Teadaolevalt on tegu esimese põhjaliku analüüsiga, kus residentuuri käsitletakse terviklikult, erialade üleselt. Kuigi tervishoiu osapooled on residentuuri süsteemiga üldiselt rahul, toob analüüs välja mitmeid põhimõttelisi ja reageerimist vajavaid kitsaskohti.
Tartu ülikool on koostöös sotsiaalministeeriumiga ette valmistamas lepingut, mille kohaselt tõuseb 2018. aasta 1. aprillist arst-residentide brutopalk 1779,60 eurolt 1929,52 euroni kuus.
Paludes Eesti residentidel ja residentuuriõppe värsketel lõpetajatel kirjeldada üldistavalt õppe korraldust, on sage etteheide, et residentuur on Eestis jäik.
Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kandideeris sel aastal residentuuri 202 taotlejat, neist 70 kahele erialale. Kokku alustas sel aastal residentuuris 144 arst-residenti.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sai Tartu Ülikooli residentuuri juhtidelt taotluse pikendada anestesioloogia ja intensiivravi residentuuri viie aastani.