Eesti vajab üleriigilist tegevuskava dementsussündroomiga inimeste ja nende hooldajate elujärje parandamiseks. Vaja oleks lisada dementsuse fookusprogramm rahva tervise 2020-2030 arengukavasse vähkkasvajate, insuldi ja HIV/AIDS fookusprogrammide kõrvale, leiab MTÜ Elu Dementsusega.
- Foto: Scanpix/ PantherMedia
Ühing, mille juhatusse kuuluvad Ülla Linnamägi, Ivi Normet ja Miret Tuur, viitab ministeeriumile saadetud kirjas UKs ja Rootsis läbi viidud uuringutele, mis on näidanud, et tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi kulud dementsusele on võrreldavad summeeritult kulutustega vähile ja suuremad kui kulutused depressioonile, insuldile, alkoholi kuritarvitamisele ja osteoporoosile.
Seotud lood
USA ja Eesti teadlaste koostöö aitab avastada ajukoe muutusi, mis on seotud väga varajases staadiumis dementsusega.
Laboratoorsetest alusuuringutest, mis algasid 15 aasta eest, on Helsingi ülikooli professor akadeemik Mart Saarma jõudmas kliiniliste katseteni.
Õige diagnoos võib mälu oluliselt parandada, rääkis LTKH närvihaiguste kliiniku juhataja ja TTÜ dotsent Katrin Gross-Paju konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 väljatöötamiskavatsuse. Arengukava eesmärk on hoida ja parandada inimeste tervist, pikendada eluiga, vähendada enneaegset haigestumist ja suremust ning tervisealast ebavõrdsust erinevate rahvastikugruppide vahel.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!