Vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme tõdeb, et kuigi arstid tegeleksid meelsamini rohkem patsiendi kui dokumentidega, on hoolikas dokumenteerimine ja patsiendi andmetega töötamine ka haige huvides.
- Vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme. Foto: Erakogu
Ingeri Luik-Tamme on advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat, kes on spetsialiseerinud alates ülikoolist meditsiini- ja ravimiõigusele. Ta kinnitab, et tervishoiusektoris põhineb töö, näiteks diagnoosimine, paljuski erinevatel isikuandmetel, mis on saadud kas patsiendi käest või siis patsiendile tehtud analüüside ja uuringute kaudu.
Seotud lood
Mida tundlikum valdkond, seda rohkem tuleb andmeid kaitsta. Meditsiinisüsteem just selline on ja ELi uus määrus puudutab kõiki osalisi.
Selle aasta 25. mail hakkab kohalduma isikuandmete kaitse üldmäärus, mis toob kaasa uusi nõudeid ka meditsiiniasutustele, näiteks andmekaitseametniku määramise kohustus, andmetöötlusregistri pidamise kohustus ja andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise kohustus.
EL-i isikuandmete kaitse üldmäärusega kaob senine delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohustus. Samuti toob määrus kaasa uue mõiste – delikaatsete isikuandmete asemel räägime edaspidi eriliiki isikuandmetest.
Andmekaitse spetsialisti peavad määrama kõik tervishoiuteenuse osutajad, kelle tegevus on haigekassa poolt rahastatud, kuna nad täidavad avalikku ülesannet ning töötlevad eriliiki ehk delikaatseid isikuandmeid.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024