Infotehnoloogia kasutamisega kaasnevad küberründed ja küberohud on kaasaja infotehnoloogiat tarbiva ühiskonnaga kaasas käiv nähtus ning Eestis sama aktuaalsed kui maailmas tervikuna, kirjutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor Katrin Reinhold.
- Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor Katrin Reinhold Foto: Andras Kralla / Äripäev
Infotehnoloogia tarbijatena peame teadvustama, et meil tuleb kaasnevaid riske maandada – olla turvateadlikud, ründeid ennetada ja avastada ning kaasnevaid mõjusi leevendada. Tänaseks toimunud ründed näitavad, et infoturve ei ole enam kõrvaltegevus, mis kuulub ainult IT-valdkonda, vaid peab olema osa arvutikasutaja baastegevusest.
Seotud lood
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep tõdeb, et kuigi Eesti tervishoiusektor on siiani suurematest küberrünnakutest pääsenud, on selge, et nii see ei jää ja küberruumis olevat vara (isikuandmeid) tuleb hoida sama hoolikalt kui füüsilisi väärisasju.
Mida tundlikum valdkond, seda rohkem tuleb andmeid kaitsta. Meditsiinisüsteem just selline on ja ELi uus määrus puudutab kõiki osalisi.
Selle aasta 25. mail hakkab kohalduma isikuandmete kaitse üldmäärus, mis toob kaasa uusi nõudeid ka meditsiiniasutustele, näiteks andmekaitseametniku määramise kohustus, andmetöötlusregistri pidamise kohustus ja andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise kohustus.
Riigi Infosüsteemi Amet avalikustas oma aastaraamatus, et möödunud aastal langes kaks Eesti perearstikeskust küberruumis esitatud lunavaranõude ohvriks.
.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024