Novembris tuleb Tartu Ülikoolis kaitsmisele doktoritöö, kus uuriti kromosomaalset ebastabiilsust imetajate varajastes embrüotes.
- Kasvavad embrüod. Foto: Postimees/Scanpix
Viljatus on kogu maailmas kiiresti kasvavaks probleemiks ning iga kuues paar seisab silmitsi olukorraga, et soovitud rasedust ei teki. Esmasünnitajate keskmine vanus kasvab samuti, kuid naise vananedes tema viljakus langeb ning seetõttu pöördub tänapäeval aina rohkem paare viljatusravi poole, et leida oma probleemile lahendus. Kehaväline viljastamine (in vitro fertilization, IVF), mille korral toimub munarakkude viljastamine ning embrüote areng katseklaasis, on maailmas kõige sagedamini kasutatav lastetusravi meetod.
Seotud lood
Tartu teadlased avastasid lihtsa viisi, kuidas muuta viljatusravi tulevikus efektiivsemaks. Mainekas ajakirjas Human Reproduction avaldatud uuringu tulemust saab otseselt kasutada täppismeditsiinis, mis võimaldab arvestada iga naispatsiendi tsükli varieeruvusega.
Detsembri alguses sündis esimene laps, kelle kromosoomid olid peale munaraku viljastamist ja enne emakasse siirdamist Eestis läbi uuritud.
Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) viljatusravikliinikud ning Nova Vita erakliinik alustasid koostööd Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini laboriga, et võtta viljatusravis julgemalt kasutusele personaalmeditsiini lahendused.
Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2017. aastal 2863 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eelneval kolmel aastal (2014–2016) on läbitud viljatusravi tsüklite arv näidanud langustendentsi.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024