Ühtegi koroonaviirusesse nakatunut Eesti haiglates pole

Kadai rääkis, et terviseamet on nüüdse nakatunute taseme juures läinud üle üksikjuhtumi käsitluselt üldiseks, st enam ei jõuta kõiki inimesi jälgimisele võtta ega läbi helistada. Kadai toonitas, et kui inimene on haige, peaks ta kodus püsima ja tervisealast nõu küsima oma perearstilt telefonisti.

Kadai sõnul annab terviseamet praeguste teadmiste järgi soovituse, et koroonaviirusesse haigestunu peaks olema kodus vähemalt 14 päeva. Pärast sümptomite kadumist peaks nakkusoht kaduma seitsme päevaga. Praegu on terviseametil võimekus teha ka pärast haigust teste, et seda välja selgitada, kuid kui toimub haigestumuse järsk kasv, ei pruugi selleks ressursse olla.

Testimise võimekus on tänaseks olemas PERHil, kliinikumil, Ida-Viru Keskhaiglal, Pärnu haiglal ja SYNLABi laboril. „Haiglad ei tee testimisi inimese huvi rahuldamiseks, vaid üksnes meditsiinilisel näidustusel,“ toonitas Kadai.

„Kui haigus saab olema riigis ulatuslikumalt levinud, siis ei ole oluline leida üles ja kinnitada laboratoorselt üle kõik haigusjuhud; oluline on see, et iga inimene järgib nakkusohutuse nõudeid, olenemata sellest, kas see on koroonaviirus, gripp või muu äge hingamisteede nakkus,“ selgitas Kadai.

Haiguse puhul on sümptomid erinevad, võib esineda mitu sümptomit korraga. Hiina kohta välja toodud raportid näitavad, et palavik on valdav COVID-19 haiguse üldsümptom, seda esineb 88-89% nakatunutest, umbes 60% köha.

Kas viirus käitub hooajaliselt, keegi praegu veel öelda ei oska.