• 26.03.20, 09:52

PERH EMOs on visiitide arv poole võrra langenud

Kui tavapäraselt külastab Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO keskmiselt 220 inimest päevas, siis viimastel ajal on see langenud 110 peale.
PERH kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov.
  • PERH kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov. Foto: Andres Haabu
PERH kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov rääkis Regionaalhaigla Tervisepooltunni saates, et kui tavaliselt loetakse ööpäevas 220-230, rasketel aegadel isegi kuni 300 visiiti EMO-sse, siis praeguste visiite arv on langenud lausa 110 peale. "Ehk meie töö praegu väga mahukas pole, kuid see näib olevat vaikus enne tormi. Näib, et inimesed tunnetavad õhus probleemi ja ei kutsu ilmaasjata kiirabi. See on meie jaoks väga positiivne ja me täname oma patsiente hoolivuse eest, mis laseb meil säästa ressursse massihaigestumise tarbeks," sõnas Popov.
Ta lisas, et ei tasu karta, et raskesti haigestunud patsiendid (delta ja charlie kutsungid) abita jäävad. Kõik kutsungid võetakse endiselt vastu, teenindatakse ära sama kiirelt ja professionaalselt nagu varemgi, kinnitas ta.
Patsientide erinevad teekonnad
Popov selgitas, et EMOsse ise tulevate patsientide koroonaviirusesse nakatumise riski maandamiseks on kasutusele võetud erinevaid meetodeid.
"Number 1 meede on, et oleme tekitanud spetsiaalsed teekonnad EMO-sse ise tulevatele ja kiirabiga saabuvatele patsientidele," ütles ta.
"Rääkides harilikest ambulatoorsetest patsientidest, keda näeme üldjuhul tavaperioodil ööpäevas 100 ringis, neile oleme loonud kaks teekonda. Esimene on nende jaoks, kes võivad olla potentsiaalselt nakatunud. Neil on nohu, köha, palavik. Oleme sääraste haigete jaoks üles pannud EMO esisesse parklasse välihaigla telgi ning seal aitavad orienteeruda sildid ja inimesed naiskodukaitsest," jutustas Popov. See patsient ei tohikski jõuda maja sisse päris EMO osakonda. Telgis on olemas väike ootesaal, nn triaažiala, triaažiõde, kes patsiendiga tegeleb, ka vajadusel arst ning me teostame ülevaatuse nagu päris haiglas. Teda teenindaval personalil on vastavad isikukaitsevahendid ja riietus. Patsiendilt võetakse COVID-19 proov ja ta saab kiiresti vastuse.
Kui EMOsse pöördub patsient, kellel on väike trauma või muu tervisehäda aga tal ei ole koroonaviiruse sümptomeid, siis on tema teekond tavapärasem. Enne täpsustab ta ukse ees seisvale registraatorile, et tal pole vastavaid sümptomeid, ja lastakse edasi ootesaali, kus toimub registreerimine ja ta pääseb triaažiõe vastuvõtule. Kõik läheb nii nagu tavaliselt. "On aga äärmiselt oluline haigeid hoolikalt jaotada, et vältida potentsiaalselt nakatunud inimese laskmist n-ö puhtale alale, kus on tavalised ambulatoorsed haiged. Nii oleme selle riski viinud miinimumini. Lisaks, kui inimene satub sinna osakonda, anname talle lisaks kirurgilise maski, mis vähendab veelgi infektsiooni levitamise riski," rääkis Popov. Igal pool on ka spetsiaalsed vahendid käte puhastamiseks, sest kätehügieen on äärmiselt oluline vahend viirusega võitluses.
Erinevad teekonnad on ka kiirabiga EMO-sse saabuvatele patsientidele. Kui patsiendil on koroonaviiruse kahtlus, siis ei tooda teda piirkonda, kus ilma nakkuseta patsiente teenindatakse. Nende jaoks on olemas kaks eraldi sissepääsudega isolaatorit, kus töötab vastava riietusega personal. Läbi on mõeldud patsiendi teekond sinna ja ka tema teekond vajalikele uuringutele läbi haigla.
Haiged, kellel puuduvad COVID-19 tunnused, pole palavikku, nohu ega köha, jõuavad tavapärast teed mööda kiirabitriaažipunkti, kus toimub haigete edasine jaotus. Kui tekib vähimgi COVID-19 kahtlus, satub patsient kohe n-ö musta tsooni. See on vahepealne EMO jälgimisala, kus toimub diagnoosi välja selgitamine. Kui test osutub negatiivseks, siis liigub haige tavapäraseid uuringuid mööda edasi või läheb koju ambulatoorsele ravile. Positiivse proovi korral ja kui patsient vajab ambulatoorset ravi, saadetakse ta terviseameti poolt välja töötatud instruktsioonidega koju. Edastame vajaliku info haigele, ja sugulastele, kuidas teda nõustada.
"Juhul kui patsient vajab haiglaravi, siis oleme intensiivravile kuuluvatele patsientidele välja mõelnud vastava teekonna ja osakonnad, kes neid vastu võtavad," jutustas Popov. Kui haige ei vaja intensiivravi, ent on siiski nakatunud, liigub ta spetsiaalsesse osakonda, mille nimeks meie majas on kovido osakond. Tegu on ümber profüleeritud kardioloogiaosakonnaga, kus töötavad tublid ja professionaalsed töötajad ning on tagatud kõik isolatsioonivõimalused.
Loe täismahus regionaalhaigla lehelt.

Seotud lood

Uudised
  • 24.03.20, 12:12
Tekivad põhja- ja lõunaregiooni staabid
Teisipäeval valitsuse keskpäevasel pressikonverentsil selgus, et luuakse koroonaviirusega võitlemiseks kaks staapi, mis koordineerivad ametkondade ja haiglate vahelist koostööd.
Uudised
  • 24.03.20, 11:04
Arkadi Popovist sai hädaolukorra meditsiinijuht
Alates 24. märtsist töötab terviseameti kriisistaabis hädaolukorra meditsiinijuhina Arkadi Popov, kelle ülesanne on koordineerida haiglate ravikorraldust.
Töökuulutused
  • 29.10.24, 14:40
Tartu Ülikooli Kliinikum otsib hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhti
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele