Kadai: meil on põhjust rahul olla

Teistsuguses olukorras on aga Saaremaa, kus nakatunute osakaal testitutest on 38%. „Saaremaa on ainuke maakond, kus on laialdane viiruse levik,“ ütles Kadai. Saaremaal on haigestumine siiani tõusutrendiga, kuid mitte väga intensiivne. Kadai lisas, et Saaremaa nakatumise umbreid saab pidada ülikõrgeks, kui arvestada nakatumist elanikkonna suhtarvuna.

Viimastel päevadel on tulnud rohkem nakatunuid ka Ida-Virumaalt. Kadai sõnul on terviseametil maakondade testimise taktika põhjalikult laual. „Me ei tohi lasta petta sellest, mida me teame täna,“ ütles Kadai. Kadai sõnul vaadatakse taktika veel üle ning peetakse nõu perearstidega, kuna osades maakondades on testimise osakaal väike.

16% kinnitatud COVID-19 juhtudest on vajanud haiglaravi. Kadai võttis kokku, et peamiselt on need üle 50aastased patsiendid, üksikuid juhtusid on ka nooremate inimestega. Kokku on surnud Eestis 19 inimest, kellel on kinnitatud COVID-19 diagnoos.

Kadai rääkis, et WHO ei ole veel soovitanud ühtegi ravimit, mida võtta raviskeemi. Osades riikides on katsetatud nt malaariaravimit COVID-19 raviks, kuid Eestis eksperimentaalset ravi Kadai sõnul ei praktiseerita.

Kadai ütles, et jätkuvalt kasvab Eestis hospitaliseeritute arv ja toonitas, et kõik inimesed peavad panustama haiguse leviku tõkestamisesse.

Tänase seisuga on ligi 70 tervishoiuasutuste töötajat on saanud COVID-19 diagnoosi.

On räägitud eriolukorra jätkumisest kuni juunini. Täna siiski pikaajalist prognoosi ei julge keegi välja pakkuda. „Viiruse levikus on olnud nii palju ebamäärast, mistõttu täna räägime vaid lühiajalistest prognoosidest,“ ütles Kadai. Ta lisas, et võime teiste koroonaviiruste baasil oletada, et viirus taandub suveks. Samas, kui kunstlikult suruda haigus alla, siis sellega moonutatakse ka haiguse leviku ajalist skaalat, lükates haigust sellega edasi.