COVID-19 suremus Eestis on 3%

14päevane kumulatiivhaigestumus 100 000 elaniku kohta on 25 ja langeb.

Kokku on testitud ligi 4 protsenti Eesti elanikest, tehtud testidest on positiivseks osutunud 3,4 protsenti. Tulemuste kohaselt on suurem positiivsete osakaal Saaremaal (16,4%), Võrumaal (4,6%) ja Pärnumaal (3,1%).

Ülevaade kajastab tehtud teste ja COVID-19 positiivseid tulemusi maakondade lõikes, hospitaliseerimise dünaamikat, juhitaval hingamisel patsientide vanuselist struktuuri ja suremuse näitajaid.

Ülevaates on kajastatud ka kõik terviseametile teada olevad välismaalt sissetoodud laboratoorselt kinnitatud COVID-19 juhud riikide kaupa. Teadaolevaid sissetoodud juhte on 118 ja need pärinevad 21 erinevast riigist. Enim juhte on sisse toodud Austriast - 34, järgmisel kohal on 23 juhuga Itaalia ja kaheksa juhuga Prantsusmaa.

Hospitaliseerimist on vajanud kokku 372 inimest, neist 233 (62,6%) on saadetud kodusele ravile, 43 inimest(11,6%) on surnud haiglas, 96 (25,8%) on veel ravil. 35 patsienti on COVID-19 diagnoosiga olnud ravil rohkem kui ühes haiglas. Üheksat patsienti hospitaliseeriti korduvalt.

Ajavahemikul 27.03-26.04 on 33 patsienti vajanud juhitavat hingamist, see moodustab 8,9% kõigist haiglaravil viibivatest COVID-19 positiivsetest. Juhitavat hingamist vajavate isikute jaotus vanuse järgi: 57,6% vanuses 60+ aastat; vanusrühma 30-49 aastat osakaal on muutunud - märtsi lõpus moodustas see ca 40%, kuid aprilli keskel ca 8-10% kõikidest juhitavat hingamist vajavatest patsientidest. Juhitavale hingamisele viidud patsientidest 80% olid mehed, nende keskmine vanus on 59 aastat, 20% olid naised, keskmises vanuses 75 aastat.

Suremus (surnud isikute % positiivsete üldarvust) on 3,0%. Hospitaliseeritute seas on surmaga lõppenud 11,6% juhtudest. 88,0% surmaga lõppenud juhtudest oli tegemist üle 70aastaste inimestega. Noorim surnu on olnud 53aastane, eakaim 99aastane, keskmine COVID-19 surnu on olnud vanuses 80 aastat.

Kuigi levik on aeglustamas, tuleb terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popovi sõnul eriolukorra lõpuni ettevaatlik olla. „Kui kaotame valvsuse liiga vara, võib see tühiseks muuta ka kõik varasemad pingutused. Seetõttu peame kindlasti piirangutest veel kinni pidama,“ ütles doktor Popov.

Eriolukord seoses koroonaviiruse leviku piiramisega kestab Eestis 17. maini. Eriolukorra ajal kehtib avalikus kohas viibimisel 2+2 reegel: üheskoos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Keelatud on kõik avalikud kogunemised, kinoseansid, üritused ööklubides, etendused, kontserdid ja konverentsid ning spordi- ja liikumisüritused. Samuti on keelatud muuseumide ja muude näitusasutuste külastamine.

Viibimiskeeld kehtib avalikuks kasutamiseks mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes, kasiinodes ja mänguautomaatide saalides, vesipiibukohvikutes, meelelahutus- ja lõbustusasutustes ja laste mängutubades.

Välijõusaalid ja vabaõhumuuseumid avatakse 2. mail, mil hakatakse lubama ka spordiürituste korraldamist õues.

Täpsem ülevaade on leitav siit.