Ärevushäirete ennetamisel ja ravimisel võiks olla abi toimetulekuoskuste arendamisest. Vaimse tervise konverentsil pidas regionaalhaigla ja Confido Vaimse Tervise Keskuse psühhiaater Liis Haavistu ettekande ärevushäirest.
Ärevushäire aastane levimus Euroopa Liidu rahvastikus on 14%. Foto: Shutterstock
Ärevushäire aastane levimus Euroopa Liidu rahvastikus on 14%. Naistel diagnoositakse ärevust sagedamini kui meestel, välja arvatud sotsiaalärevus, hüpohondria, obsessiiv-kompulsiivne häire, mida esineb naistel ja meestel võrdselt. Ärevushäirega kaasub sageli ka mõni teine psüühikahäire või mitu ärevushäiret samaaegselt. Sagedamini on nendeks depressioon ja sõltuvushäired.
Suurem osa ärevushäiretest on ravitavad, kuid abi otsimiseks on vaja esmalt probleemi teadvustada, tõdeb peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Psühhiaater Merit Kudeviita tõdes unemeditsiini konverentsil, et ärevus ja unehäired on nii eraldiseisvad kui ka komorbiidsed seisundid, nende vahel on kahesuunaline seos.
Kui tahad, et lapse sooritused oleksid edukad, pead õpetama ta ka lõdvestuma ja puhkama, rõhutab Tallinna lastehaigla vaimse tervise keskuse juht ja psühhiaater Anne Kleinberg.