Sõõru: Pandeemia näitas une olulisust

14. oktoobril toimuva unemeditsiini konverentsi eel vastab küsimustele Confido meditsiinikeskuse ja Medicumi kopsuarst ning unemeditsiini ekspert Erve Sõõru.

Hea uni on oluline immuunsüsteemi toimimiseks ja emotsionaalse heaolu ning vaimse tervise parandamiseks, aidates maandada stressi, depressiooni ja ärevust. COVID-19 pandeemia on tõsiselt mõjutanud inimeste und, unehäireid esineb varasemast enam ja teadusuuringute andmetel on ainuüksi unetus tõusnud 50%. Kodukontorites läks tavapärane une- ja ärkvelolekurütm paigast. Stressiga seonduv lühike uneaeg (alla 6,5 tunni öösel) suurendab vastuvõtlikkust nakkushaigustele.

Tõusnud on rasvunute hulk, haigestumine diabeeti, liigeshaigustesse, südame-veresoonkonna haigustesse, halveneb meeste tervis. Ka tavapärased COVID-19 sümptomid nagu köha ja palavik häirivad und.

Uus termin „koroonasomnia“ tähistab pandeemiaga seotud uneprobleeme. Kuigi mõni on saanud pandeemia ajal just pikema une, kirjeldavad nad unekvaliteedi langust. Rohkem on probleeme magama jäämise, unekatkestuste, häirivate unenägude ja päevase unisusega. COVID-19 on kaasa aidanud pikaajalisele stressile ja pandeemilisele väsimusele, mida kirjeldatakse pika COVIDi kontekstis.

Laste hulgas on unehäirete esinemine tõusnud üle 20% (25%-lt 46%ni), kuni 17aastaste laste unehäired on seotud une- ja ärkveloleku rütmi muutustega, isolatsiooniga õppetöös ja vaba aja tegevustes, lisaks tajuvad lapsed täiskasvanute stressi. Suure pinge all töötanud meditsiinitöötajatest on raporteerinud unehäireid enam kui 70%. Elukvaliteedi langus toob paratamatult kaasa muutused tööturul. Ilmselt mõjutab pandeemia ka kaugeleulatuvamalt inimeste tervist, sh une tervist. Seega unehäireid esineb enam ja nende lahendamisega tegeleb otsesemalt või kaudsemalt rohkem inimesi.

COVID-19 pandeemia on mõjutanud unehäirete diagnostikat ja ravi mitmeti. Pandeemia ajal kasutati telemeditsiini võimalusi, et säilitada juurdepääs arstiabile kriitilistel aegadel, mil muud valikud tühistati või hilinesid. Uneuuringute strateegiaid kohandati arvestades infektsiooni riski ja võimaldades kiiret abi. Ventileeritava maskiga positiivrõhuravi peeti aerosoole tekitavaks protseduuriks, mis tõstis kaugjälgimissüsteemi vajadust veelgi.

Koostasime haigekassa abiga mõni aasta tagasi täiskasvanute unehäirete diagnostikajuhendi, millest võiks kõigile abi olla.

Ideaalset und ei saa kahjuks kõigile võimaldada, kuid une kvaliteeti saab parandada ja vähendada haigestumist unehäiretest tingitud haigustesse. Enne edasi suunamist soovitan üle vaadata patsiendi unehügieen ja harjumused, mis võivad unehäiret alal hoida. Kusjuures, vahetustega töö ja öötöö on alati riskiks unehäirete avaldumisel.

Inimesed tunnetavad unehäire mõju tervisele erinevalt. Tõusnud on valvsus uneapnoe osas mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamisel, kuid näiteks uneaegsed liigutushäired on seni vähe tähelepanu saanud.

Sagedased unekaebused on: raskused uinumisega; mittekosutav, katkendlik uni; liiga varane ärkamine; norskamine, teiste inimeste täheldatud hingamisseisakud; ninahingamistakistus; päevane liigunisus, väsimus, uinakud, uneatakid; magamine sotsiaalselt mittesobival ajal; ebameeldivad aistingud jäsemetes, mis sunnivad jäsemeid liigutama; unes kõndimine, rääkimine vm käitumine, õudusunenäod; katapleksia, uneparalüüs, hallutsinatsioonid une-ärkveloleku piiril. Parasomnia ja enam kui kolme und mõjutava ravimi kasutamisel võiks suunata unehäirega patsiendi otse psühhiaatri vastuvõtule. Diagnoosi täpsustamiseks ja raviküsimustes soovitan alati suunata patsiendi unearsti vastuvõtule.

Järjest enam pöörduvad inimesed unearsti vastuvõtule otse, ilma saatekirjata, tasulise teenuse vormis. Kõik tahavad ju hästi magada ja hommikul puhanuna ärgata. Unehäirete kaebused on mittespetsiifilised ja nendeni ei pruugita põgusal arsti või õe vastuvõtul eriküsimusteta jõudagi. Kahjuks unehäireid alahinnatakse meditsiinis jätkuvalt. Samas unehäirete all kannatavad patsiendid vajavad kiiremat ja professionaalsemat abi, kui meditsiinisüsteem suudab pakkuda. Minu arvates on hakanud inimesed oma und enam väärtustama ja une parandamisega tegeletakse teadlikumalt.

Aastate jooksul on täiustatud uneuuringute tarkvara automaatanalüüsi, kuid seda ei saa jätkuvalt usaldada raviplaani koostamisel. Üle- ja aladiagnostika või koguni valediagnostika võimalus on siin täiesti olemas ja osutunud raviplaani koostamisel probleemiks.

Lahendamata on kaugjälgimise teenuste asjakohasus ja hinnad. Selgeks on saanud ka see, et kõiki unehäireid ei ole võimalik distantsilt käsitleda. Koduses kasutuses olevad positiivrõhu seadmed on nutikad seadmed, kuid see „nutt“ tuleb patsiendi tervisliku seisundi ja ravivajadusega kokku viia.

Lisaks ravi efektiivsusele on üles kerkinud ka ravi ohutuse teema. Eelmisel aastal avaldati mitme Eestis kasutusel oleva positiivrõhu seadme potentsiaalne kantserogeenne risk.

Unemeditsiin on pidevas arengus ja ideaalse une saavutamise otsingud jätkuvad. Senine kogemus näitab, et une tervise optimeerimine on vajalik ka nakkushaiguste puhangute ajal, nagu COVID-19 pandeemia. Tervislik uni soodustab hästi moduleeritud immuunvastust nii vaktsineerimisele kui ka infektsioonile.

Kõigil erialadel on siin sõna sekka öelda, ja loomulikult unemeditsiini koht kogu meditsiinis peab olema prioriteetsem.