GALERII: ITK sai kaasaegse diagnostikaseadme

Tegemist on hübriidse molekulaarkuvamisseadmega, millel on lisaks PETile ka kompuutertomograafia (KT) võimekus. Seadet kasutatakse peamiselt onkoloogilistel patsientidel haiguse ulatuse hindamiseks, uuringu tulemused on olulised patsiendi edasises ravikäsitluses.

ITKs on PET-uuringuid tehtud üle 15 aasta, ent seni külastas haiglat kaks korda kuus Põhjamaades ringi sõitev mobiilne PET/KT-üksus, milles olev uuringuseade pärineb aastast 2003. Statsionaarne seade tagab pahaloomulise kasvajaga patsientidele uuringu parema pildikvaliteedi ja kättesaadavuse.

"Onkoloogia on prioriteet ja meil on rõõm selle arengusse panustada," ütles ITK nukleaarmeditsiini keskuse juhataja dr Anne Poksi. "Optimaalne on ühes päevas uurida 5-6 patsienti. Patsient peab uuringuks varuma kuni 3 tundi, millest suurem osa on ooteaeg märkaine kogunemiseks haiguskolletes. Tegemist on keerulise molekulaarkuvamisuuringuga, mille järele on Eestis suur nõudlus,“ lisas ta.

Kui radioaktiivne märkaine lennujaamast saabub, pannakse see koos varjestuskonteineriga automaatsüstlasse Karl. Vastavalt patsiendi kehakaalule doseerib personali kiirguskoormust vähendav Karl igale patsiendile vajaliku süstimisannuse miniperfuusorisse.

Pärast radioaktiivse märkaine süsti on patsiendid teistest inimestest eraldatud seadmeruumi kõrval paiknevas varjestatud ooteruumis. Igal patsiendil on vastavalt kiirguse ohutuse eeskirjale oma privaatne tualettruum. Radioaktiivse diagnostikumi kogunemist haiguskolletesse oodatakse kuni paar tundi, seejärel toimub PET-uuringu salvestus.

Nukleaarmeditsiinikeskuse personalil on oskused käitumiseks kõrgendatud kiirgusväljas. Pärast protseduuri selgitavad töötajad patsientidele, kuidas uuringu järgselt kiirgusohutuse nõuetele vastavalt kodustega käituda.

.