Pulsisageduse käsitsi mõõtmine on lihtne võimalus hinnata oma südame löögisagedust ja varajaselt avastada ebakorrapärast südamerütmi, mis võib aidata avastada kodade virvendusarütmiat, kinnitab Põhja-Eesti regionaalhaigla südamekeskuse rütmihäirete arst, kardioloog Priit Kampus.
„Kõige tähtsam on, et inimesed oskaks endal ise vajadusel randmelt pulssi mõõta: südametegevuse jälgimisel võivad abiks olla ka nutikellad või vererõhuaparaadid. Vanuse tõustes ja kaasuvate südamehaiguste korral suureneb inimestel ka südame rütmihäirete risk, mida on võimalik tuvastada ebakorrapärase pulsi alusel. Võimalik terviseprobleem tuleks kindlasti üle kontrollida tervishoiuasutuses vastava aparatuuri abil,“ sõnas Eesti Kardioloogide Seltsi rütmihäirete töögrupi juht ja Põhja-Eesti regionaalhaigla südamekeskuse rütmihäirete arst, kardioloog Priit Kampus.
Igal kolmandal inimesel maailmas on oht haigestuda elu jooksul tõsisesse südame rütmihäiresse ehk kodade virvendusarütmiasse.
Vaata videost, kuidas pulssi mõõta, seda näitab ITK kardioloog Henri Kaljumäe.
Vaata ka jooniseid: Kuidas mõõta oma pulssi, kuidas hoida, tunda ja jälgida oma pulssi!
Südant võib Priit Kampuse sõnul võrrelda lakkamatult töötava mootoriga, mille ülesandeks on pumbata verd eluks vajalikesse organitesse. “Mõnikord see tähtis mootor jukerdab ning võib tekkida rütmihäire. Mure südame löögisageduse või -rütmiga on üks levinuimaid põhjuseid, miks patsiendid arsti vastuvõtule pöörduvad,“ sõnas Kampus.
Märka muutusi
Südame tööd saab kontrollida, kui katsuda pulssi oma kaelal või randmel. Kui südame töö on liiga kiire, liiga aeglane või ebaregulaarne, oleks esmalt mõistlik küsida nõu oma perearstilt, kes teeb elektrokardiogrammi (EKG) ning vajadusel lisauuringuid (ehhokardiograafia ehk südame ultraheli, Holter-monitooring ehk 24h rütmijälgimine). Healoomulised ja harvaesinevad rütmihäired mööduvad sageli iseeneslikult, kuid on ka eluohtlikke rütmihäireid, mis vajavad arstlikku sekkumist. Rütmihäireid on väga erinevaid ja ravi sõltub konkreetsest rütmihäirest.
Kuidas rütmihäireid ennetada?
Elustiilil on oluline roll. Rütmihäirete tekkepõhjused võivad olla erinevad, kuid olulisemad riskifaktorid on näiteks vanus, kõrge vererõhk, pärilikud ja kaasasündinud südamehaigused, südame isheemiatõbi, kilpnäärmehaigused, stress, suitsetamine, liigne alkoholi tarvitamine ja ülekaalulisus.
Hetkel kuum
Tutvu ka terviseraamatuklubi aprilli raamatuga, milleks on Norra arsti Torkil Færø “Pulsiravi”. Raamat räägib, kuidas spordikellade abil oma tervist ja elustiili parandada.
Paljud riskid on otseselt seotud elustiiliga ehk igaüks ise saab ennetada südamehaigusi ja rütmihäireid järgides lihtsaid põhitõdesid.
- Toitu tervislikult ja mitmekülgselt. Toidus tuleks vältida liigset rasva, eriti loomset ja transrasva. Soovitatav on tarbida rohkelt puu- ja köögivilju ning süüa mõned korrad nädalas rasvast kala.
- Vähenda alkoholi tarvitamist. Täiskasvanud naistel ei ole soovitatav tarvitada päevas alkoholi üle 1–2 ühiku ning meestel üle 2–3 ühiku (1 ühik = pokaal veini (12 cl) või 250 ml 4% õlut). Seejuures tuleks jälgida, et nädalas oleks vähemalt kolm järjestikust alkoholivaba päeva.
- Loobu suitsetamisest. Suitsetajal on 2–4 korda suurem risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse kui mittesuitsetajal.
- Liigu regulaarselt. Vähemalt 30 minutit füüsilist aktiivsust päevas on juba tubli samm tugevama tervise poole!
- Hoia oma vaimset tervist. Vältige üleliigset stressi, samuti on abi stressi maandavate tegevustega tegelemisest.
- Kontrolli regulaarselt oma tervist. Kontrolli regulaarselt vererõhku ja kolesteroolitaset ning hoidke need kontrolli all.
MISSUGUSEID HAIGUSI PÕHJUSTAVAD RÜTMIHÄIRED
Rütmihäire tähendab olukorda, kus toimub kõrvalekalle tavapärasest normaalsest rütmist ehk siinusrütmist. Rütmihäired võivad olla hootised ja mööduvad, aga ka püsivad. Samuti võib rütmihäireid jagada kaheks: aeglased ja kiired.
Aeglase rütmi korral võib inimene tunda näiteks suurt väsimust, pearinglust ja minestustunnet.
Kiired rütmihäireid esinevad sagedamini, neist annavad tihti märku kaebused, mida kirjeldatakse kui südamekloppimist, õõnsat ebamugavust rinnus, südamelöökide „vahelejätmist“, pearinglust ja üldist halba enesetunnet. Alati ei pruugi aga kaebusi esineda või on need leebed, mistõttu ei pane neid ka tähele.
Kõige sagedamini esineb rütmihäiretest kodade virvendusarütmiat ( KVA), mis puudutab kuni 4 protsenti elanikkonnast. Eestis võib olla kuni 50 000 kodade virvendusarütmiaga inimest. KVA korral võbelevad südame eelkambrid ehk kojad kiiresti ja kaootiliselt. Ebaregulaarne ja kiire kodade võbelemine kandub üle ka südame alumistele kambritele ehk vatsakestele. Seetõttu on ka vatsakeste kokkutõmbumine ebaregulaarne ja pulss ebaühtlane.
Kui kojad ei tõmbu regulaarselt kokku, aeglustub verevool südames ning selle tulemusel võivad moodustuda trombid. Trombid võivad südamest veresooni pidi sattuda erinevatesse organitesse, ajuarteritesse sattumisel tekib insult. Insult ehk ajuinfarkt on KVA eluohtlik tüsistus, mille tekkerisk on selle diagnoosiga inimestel viis kord kõrgem kui neil, kellel rütmihäiret ei ole. Kõige levinumad KVA sümptomid on südamepekslemine või tunne, et süda on rütmist väljas. Võib esineda ka pearinglust, õhupuudust, uimasust või rindkerevalu. Õnneks saab kodade virvenduse vastu võidelda: on olemas mitmeid ravimeetodeid, mis aitavad lahendada paljusid probleeme, vältida võimalikke tüsistusi, parandada elukvaliteeti ja pikendada eluiga.
Siit rohkem ülevaadet 1. märtsil tähistatud maailma pulsipäevast.
Seotud lood
Leedu terviseteaduste ülikooli õppejõud ja sõltuvusekspert Liudas Vincentas Sinkevičius räägib sõltuvustest, nende tekkepõhjustest ning ravist. Inimese varane elukogemus ning noorukieas alustamine sõltuvusainetega on seotud väga tugevasti sellega, kui raske või kerge on tal täiskasvanuna sõltuvusest loobuda.
Kandideerimine kuni: 20.04.2025
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele