Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tervishoiu rahastamine vajab hädasti suurendamist
Tervishoiutöötajad ei näe palju võimalusi sõlmida kollektiivlepingut, kui valitsus ei tee otsuseid, mis tagaksid patsientidele vajaliku ravi rahastamise haigekassa poolt, kirjutab arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Foto: Veiko Tõkman
Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimiste lepituskoosolek toimus sel aastal 29. septembril.
Tervishoiuvaldkonna töötajad ja tööandjad esitasid täna pärast riikliku lepitaja juures toimunud ümarlauda avaliku pöördumise moodustatavale valitsuskoalitsioonile ja haigekassa nõukogule.
Kvartali jooksul hospitaliseeriti ligi 52 000 inimest. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel vähenesid hospitaliseeritute, haiglast lahkunute, voodipäevade arv, hõive, käive ja keskmine ravikestus 1–3% võrreldes teise kvartaliga. Kolmanda kvartali jooksul kasvas ravikestus vaid iseseisva õendusabi vooditel ja see kasv võrreldes teise kvartaliga oli kolm protsendipunkti.
Raha pole haigekassas kunagi üle olnud. Mõõduka kitsikuse kiuste oleme aga tänaseni hakkama saanud ja tänu juhtide ning töötajate ühisele nutikusele on Eesti tervishoiusüsteem üks tõhusamaid Euroopas ja kogu maailmas.
Arstide soovitud palganumber on märksa suurem riigi pakutust ning paari aasta eest streigiga välja võideldud senine palgatõus käib töö- ja terviseministri Jevgeni Ossinovski sõnul juba praegu haiglatele ülejõu. Vaidlus palganumbri üle on nüüd jõudnud riikliku lepitaja juurde ja neljapäeval läbirääkimised jätkuvad.