Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja, südametervise keskuse ülemarst Margus Viigimaa peab suitsetamist üheks olulisemaks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskusejuhataja, südametervise keskuse ülemarst MargusViigimaa peab suitsetamist üheks olulisemakssüdame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. "Paljud arvavad, et alkohol teeb südamele rohkemliiga ega pööra suitsetamisele piisavat tähelepanu,"ütleb Margus Viigimaa, kelle hinnangul on suitsetaminekõrgvererõhutõve kõrval üks olulisemaidsüdamehaiguste riskitegureid. Loobumine taandab riskeViigimaa rõhutab, et suitsetamine on sellineriskitegur, mille inimene saab ise kõrvaldada,kahjustava toime aja jooksul elimineerida. "Mõnedväidavad, et "olen juba aastaid suitsetanud, niikuinii onrong läinud" – aga see ei ole nii! Kopsud on jah tahmatud, agasüdamele saab suitsetamisest loobumisega tehaheateo." Ta loetleb mehhanisme, mis käivituvad iga sigaretitõmbamise järel: vererõhk tõuseb, võib tekkida südamerütmihäire, veresoonte seintes olevad lubjanaastudmuutuvad ebastabiilsemaks ja kahjustavad veresooni,vereringesse võivad sattuda vedelad rasvad. Tekibtrombi oht, sest toimuv signaliseerib organismile, etveresoon on katki ja organism võib käivitadaenesekaitsena vere hüübimise ohukohas. Iga sigaret võibolla potentsiaalselt ohtlik infarktieelse seisunditekitaja. Suitsetaja risk saada infarkt on võrreldesmittesuitsetajaga kuni kolm korda suurem. Samas hakkabäge seisund taanduma kohe pärast suitsetamisestloobumist. Esimese kahe-kolme suitsuvaba aasta jooksulmuutub infarktirisk poole väiksemaks ning seitsme-kaheksaaasta pärast on see võrdne mittesuitsetaja omaga. Suitsetamisest tingitud südame-veresoonkonnakahjustusi annab tagasi pöörata. Kopsude elastsusparaku sel moel ei taastu, märgib Viigimaa. Põhjus või õigustus?Ta on tähele pannud, kuidas inimesed õigustavad omasuitsetamisharjumust, ja leiab igale väitelevastuväite. Näiteks öeldakse sageli, et see või teine inimenesuitsetab kõrge vanuseni ja häda pole midagi. Mõnedeinimeste suuremat vastupanuvõimet võib seletada nendeheade geenidega ja sellega, et ilmselt pole neil teisiriskitegureid – kas kõrget vererõhku, ülekaalu, verekõrget kolesteroolitaset vms. "Me ei tunne piisavalt omageenipärandit, et olla ette veendunud, kas jäämesuitsetades terveks. Igal inimesel on erinevtervisevaru!" nendib Viigimaa. Naissuitsetajate üks peamisi väiteid on see, etsuitsetamisest loobumise järel muutub ainevahetusaeglasemaks ning kehakaal tõuseb kiiresti. Viigimaa sõnul lisandub tõesti enamikul lühikeseaja jooksul 4–6 kilogrammi. Tal on endal olnud patsiente,kes on mittesuitsetajaks hakkamise järel saanud 20–30lisakilo. Suitsetamisest loobumise järgsetelesimestel kuudel nõuab närvisüsteem asendustegevust, sestharjumuspärased mõnuained on kadunud. Paljud leiavadlohutust söömises. Viigimaa sõnul on seniste uuringute põhjal endõigustanud antidepressandi kuur. Tõsi, paljud peavadseitsmenädalase kuuri hinda – 2400 krooni – liigakalliks. Arst küsib vastu, et kas suitsetaja on kokkuarvestanud, palju ta sigarettide peale kulutab või kuipalju maksab tema tervis? Efekti lisavat ka tuntud reegel:kui inimene on ravi eest maksnud arvestatavat hinda,suureneb tema motivatsioon suitsetamisestloobuda. Häid tulemusi on andnud ka nikotiini asendusravi,milleks on apteekides ilma retseptita saadaval niinätsud kui plaastrid. Inimene on nõrkMargus Viigimaa tunnistab, et inimene on sageli nõrk:"Isegi pooled infarkti põdenud suitsetajad hakkavaduuesti suitsetama, niipea kui tunnevad, et tervis lähebparemaks." Sellepärast peab ta väga oluliseks laialdasematsuitsetamisest loobumise nõustamist. Inimesed vajavadrohkem teavet, kuidas mõjub suitsetamine organismile,mis ja miks juhtub pärast loobumist. Ilma veendumuseta, etsuitsetamise tõttu on risk haigestuda väga kõrge, eiteki tugevat soovi ja motivatsiooni loobumiseks. "Selge on see, et suitsetamisest loobudes tuleb muutaka elustiili, toituda teisiti, rohkem liikuda.Suitsetamisest loobumise nõustajad peavad olema valmisandma ühtlasi nõu sobilike eluviiside suhtes," onViigimaa veendunud. Arstina avaldas ta suurt poolehoiduhaigekassa otsusele finantseerida nõustamistegevustsenisest enam. **************************** Suitsetamisest loobujate nõustamisekabinetid Suitsetamisest loobujatele on nõustamine tasuta.Nõustamisteenus on rahastatudsüdame-veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikustrateegia 2005–2020 vahenditest. 18.–24. aprillini,üleriigilise südamenädala raames, on suitsetamisestloobujate nõustamise kabinetid avatud igal tööpäeval,et pakkuda lisavõimalusi suitsetamisest loobudasoovijaile. 1) Ida-Tallinna Keskhaiglas: * Ravi tn 18;silmakliiniku kab. 159 või kab. 121: E kella 14–18, Tkella 16–18, K kella 16.30–18, N kella 15–18, R kella15–17;eelregistreerimine tel 1900;nõustajad: dr Tiiu Härm, Merike Mark, Krista Tutt jaKaidi Traumann. * seoses Tallinna Kristiine linnaosa päevadega19.–24. aprillini toimuvad suitsetamisest loobujatenõustamised ka Ida-Tallinna keskhaigla Järve haiglas(Energia tn 8) kab. 118: T, K, N kella 14–17 ja R kella13–15. 2) Põhja-Eesti Regionaalhaiglas(Sütiste tee 19): * pulmonoloogia polikliiniku kab. 160: E–R kella13–17;eelregistreerimine tel 697 1049, 697 2063;nõustajad: dr Aet Raukas, Ülle Roden, SirjeLäheb. * Südametervise keskus, kab. 112: E kella 13–15;eelregistreerimine tel 697 2033;nõustajad: dr Margus Viigimaa ja Anne Speek. 3) Tartu Ülikooli Kliinikumis: * kardioloogiakliinikus (L. Puusepa 1a);lipiidikeskuse kab. 4042: E kella 11–14, T kella 8–12,N kell 11–15, R kella 10–16;eelregistreerimine tel 731 9359;nõustajad: dr Tiit Pokk ja Külli Kangur. * kopsukliinikus (Riia mnt 167);kab. C 107: E, K, R kella 9–13, T ja N kella 12–16;eelregistreerimine tel 731 8910;nõustajad: dr Ülle Ani ja Ada Alliksoo, JanaTalvik. 4) Rapla Maakonnahaiglas (Alu tee1): * kab. 98: E–R kella 9–13;eelregistreerimine tel 489 0700 või 489 0711;nõustaja: dr Mari Põld. 5) Põlva Haiglas (Uus tn2): * tervisetuba: E, T, K ja R kella 9–13, N kella13–17;eelregistreerimine tel 799 4276 või 799 4449;nõustajad: dr Tiiu Lipand ja Veevi Hõrak, AiriRüütel. Allikas: Tervise Arengu Instituut
Seotud lood
Kandideerimine kuni: 09.02.2025