Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Päikese toime ägestab rosaatsead
Kevadel leiab tee nahaarsti juurde rohkem
neid patsiente, kellele dermatoloog saab panna diagnoosiks rosaatsea. See ilusa
nimega haigus teeb põsed punaseks, raskemal juhul toob kaasa vistrikud või
mugulnina.
Kui inimesel on punetavad põsed, ei pruugi see teda häirida – vastupidi, ta peab seda toredaks eripäraks. Mõni teine aga pöördub juba väikese õhetuse pärast nahaarsti poole. '
Rosaatsea (rosacea) ilusa nime taha on end peitnud tõsine ja sageli palju probleeme tekitav nahatõbi. Tegemist on kroonilise näonahahaigusega, mida iseloomustavad nina ja põskede punetus, haiguse progresseerudes lisanduvad põletikulised mädavistrikud.
Mitmed ravimid ja teised keemilised ained
võivad suurendada naha tundlikkust UV-kiirgusele seal hulgas UV kiirgus
solaariumis. Ravimite ja päikese koostoimel tekkinud kõrvaltoimed nahal
sarnanevad päikesepõletusele.
Plaanime uudse naharakkude bioloogiat
vaatava nahatestiga siseneda Jaapani turule tuleval aastal. Jaapani turu
kogusuurus võiks hinnanguliselt olla meie uuele tootele ca 800 mln eurot, sõnas
FibroTx OÜ juhatuse liige Toomas Neuman.
Seniajani on haigusi nagu skisofreenia ja
maniakaal-depressiivne sündroom olnud bioloogiliselt raske uurida, sest see
nõuab proovi võtmist patsiendi ajukoest.