Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Käivitub Euroopa esimene kliiniline uuring embrüonaalsete tüvirakkudega
Londoni Moorfields Eye' haigla arstidele on
antud roheline tuli, viimaks läbi Euroopa esimest kliinilist uuringut inimese
embrüonaalsete tüvirakkudega, vahendab ERRi
teadusuudised.
Meditsiiniekspertidel on plaanis süstida 12 Stargardti makulaarse düstroofiaga patsiendi silmadesse inimese embrüonaalsetest tüvirakkudest kasvatatud võrkkesta pigmentepiteeli rakke, et testida nende ohutust ja sobivust reetina rakkude asendamisel.
Oktoobris otsustas Euroopa kohus, et loote
tüvirakkude kasutamine on ebamoraalne ning keelas patendi võtmise inimese
embrüost pärinevatele tüvirakkudele. Siiski saab edasi patentida rakkude
kasvukeskkonda ning uurimismeetodeid ning looteliste tüvirakkude uurimine
Euroopas jätkub, kirjutab Novaator.
Inimese lootest pärinevatele tüvirakkudele
ei saa patenti võtta, otsustas Euroopa kohus. Kohtu otsusel võib olla tõsine
mõju embrüonaalsete tüvirakkudega seotud uuringutele Euroopas, kirjutas Novaator.
Jaapani teadlased on leidnud veel ühe
võimaluse, kuidas inimese tüvirakke saada. Nad teatavad, et valmistasid neid
suure meditsiinilise tähtsusega rakke kümneaastase tüdruku suust välja tõmmatud
kolmandast purihambast ehk tarkusehambast.
USA teadlaste katsed on näidanud, et
tulevikus võib olla võimalik luua tüvirakkudest piiramatul arvul munarakke. Nii
saaks oluliselt edendada viljatuse ravi, vahendas ERRi tadusportaal Nature
Mediscine'is ilmunud artiklit.