Alzheimeri tõve (AT) patoloogiline protsess algab teadlaste sõnul rohkem kui 20 aastat enne kliiniliste sümptomite ilmnemist.
Nende järelduste aluseks on uuring, mis korraldati ülemaailmses võrgustikus Dominantly Inherited Alzheimer Network (DIAN), kuhu kuuluvad keskused, milles ravitakse autosoomse dominantse ATga patsiente. Selle tulemusena leiti 128 patsienti, kellel esines AT teadaolev mutatsioon. Nende patsientide puhul oli varaseim muutus beetaamüloidi (Aß)42 taseme langus tserebrospinaalvedelikus (CSF) võrreldes kontrollisikutega, kellel AT mutatsioone ei esinenud. See toimus ligikaudu 25 aastat enne eeldatavat sümptomite tekke iga. See on vanus (keskmiselt 45,7 aastat), kus osalejate vanematel kliinilised sümptomid esimest korda ilmnesid. Osalejatel kujunes kergekujuline dementsus välja ligikaudu 3,3 aastat hiljem kui nende vanematel.
Seotud lood
USA ja Eesti teadlaste koostöö aitab avastada ajukoe muutusi, mis on seotud väga varajases staadiumis dementsusega.
USAs ollakse murelikud, et sealne nn beebibuumi põlvkond (sündinud 1946-1964) hakkab järsult suurendama alzheimerisse surevate inimeste statistikat, sest juba praegu on see surma põhjuste seas kuuendal kohal, vahendab Bloomberg.
Geneetiliselt muundatud hiirtega katsed viitavad, et Alzheimeri tõvele kaotatud mälestused on küll ajus endiselt alles ja peaprobleemiks on nende meenutamine.
60-80%-l dementsusega isikutest esineb ka käitumuslikke ja psüühikaprobleeme, mistõttu võivad nad vajada psühhofarmakoloogilist ravi, rääkis Põhja-eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku üldpsühhiaatria osakonna juhataja, psühhiaater Mari-Liis Laanetu konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!