- aripaev.ee
- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alzheimerile kaotatud mälestused võivad olla taastatavad
Geneetiliselt muundatud hiirtega katsed viitavad, et Alzheimeri tõvele kaotatud mälestused on küll ajus endiselt alles ja peaprobleemiks on nende meenutamine.
Mälestuste vähemalt ajutiselt taastamiseks võiks abi otsida vastavate mälestustega seotud ajurakkude stimuleerimisest, kirjutas ERRi teadusportaal.
Alzheimeri sümptomitega hiirte mälu parandamisel tulid appi näriliste pärilikkusaines tehtud muudatused. Loomade genoomi oli täiendatud vetikate geenidega, mis muutsid nende juhtimisel sünteesitavate valkudega teadlasi huvitavad engrammi-rakud valgustundlikuks. Kui neid seejärel sinise valgusega korduvalt laenglema pandi, oskasid hiired ruumi karta järgmised kuus päeva. Kui aga korraga pandi samal viisil laenglema kõik vastava ajuosa rakud, nagu juhtuks see elektrilise stimulatsiooni puhul, mälestuste taastumist ei märgatud.
Engrammi-rakkude olulisust tõestati ka kahe teise katsega. Neist esimeses hävitati rakud spetsiaalse mürkainega, mis tingis taas hirmumälestuse unustamise.
Teises katses suudeti näidata, et sarnast lahendust kasutades saab kehva mäluga hiirtele meelde tuletada ka näiteks mälestusi hiljuti nähtud esemetest.
Pikemalt Novaatori veebilehel.
Seotud lood
Alzheimeri tõve (AT) patoloogiline protsess algab teadlaste sõnul rohkem kui 20 aastat enne kliiniliste sümptomite ilmnemist.
Täna ja homme, 14.-15. mail kogunevad Tallinna Ülikooli poolsada teadlast, arsti ja psühholoogi Eestist ja Rootsist. Kokkutulemise eesmärk on arutleda Alzheimeri tõve uurimise aktuaalseid teemasid.
Helsingi ülikooli, Wihuri teadusasutuse ja Ita-Soome ülikooli uurijate ühine uuring, milles avastati kesknärvisüsteemist lümfiteed, sai Jane ja Aatos Erko fondilt 1,1 miljoni euro suuruse toetuse.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele