Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuressaare haigla püsimine sõltub personalist ja sillast
Praeguse haiglavõrgu 19 haigla ehk põhiosas haigekassast raha saava haigla asemel peaks 2020. aastaks alles jääma vaid kuni kümme haiglat. Ülejäänud muutuvad ajapikku perearstikeskusteks, hooldusravi, kiirabi ja osaliselt eriarstiabi pakkuvateks tervisekeskusteks.
Praeguse 19 haiglavõrgu haigla ehk põhiosas haigekassast raha saava haigla asemel peaks 2020. aastaks alles jääma seitse või kümme haiglat ning ülejäänud muutuvad perearstikeskusteks, hooldusravi, kiirabi ja osaliselt eriarstiabi pakkuvateks tervisekeskusteks, kirjutab Postimees.
Haiglavõrgu arengukava kohaselt saab Läänemaa haiglast tervisekeskus, kus on perearstid, kiirabi ja hooldusravi. Haigla peaarst Tõnis Siir leiab, et muudatusi on vaja, kuna ebamäärasus õõnestab haiglate tulevikku veel hullemini.
Täna kogunevad 38 arstliku eriala, sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis esindajad Väätsale seminarile, kus tehakse esimene kokkuvõte ligi poolteist aastat kestnud arstlike erialade arengukavade kaasajastamise protsessist.
Vaatamata sellele, et Kuressaare haigla on otsinud arste nii oma kodulehekülje kui ka erinevate internetiportaalide kaudu, ei kinnita haigla ühegi uue tohtri leidmist.