Dementsuse kui diagnoosini jõudmine on pikk protsess, mis koosneb mitmest komponendist.
Perearsti võimalused kognitiivse võimekuse alanemisega haigete käsitlemisel on väga laiad.
Esmalt muidugi anamnees, tähelepanekute kogumine patsienti läbi vaadates ja vesteldes tema lähedastega, psüühiliste hälvete iseloomu täpsustamine. Seejärel aga mõni test – vaimse seisundi miniuuring, emotsionaalse enesetunde skaala. Alati peab vaimse võimekuse ja isiksusemuutuste korral mõtlema neile kui kehalise haiguse sümptomitele. Põgus loetelu oleks: kilpnäärme alatalitlus, dekompenseerunud diabeet, kehvveresuse erinevad vormid, B12- ja D-vitamiini vähesus, neerupuudulikus, korduvad peaaju infarktid. Olulised on analüüsid – täisveri, veresuhkur, TSH, kreatiniin, ALAT, ASAT, B12- ja D-vitamiin.
Seotud lood
Eesti Geriaatrite Selts (EGERS) ja Hooldusravi Osutajate Ühendus (HOÜ) avaldad arvamust Psühhiaatrilise abi seaduse väljatöötamise kavatsuse kohta.
Meditsiiniuudiste juhtkiri dementsuse teemal. Ka dementsus on haigus, millega saab ja tuleb tegeleda.
Inimesed unistavad järjest pikemast elueast ja kõrget eeldatavat vanust peetakse töövõiduks. Enamasti vaid demograafid ja eelarvete koostajad näevad selles probleemi, kuna inimene on siiski ülalpeetav ning tema kulud tervishoiule tõusevad hüppeliselt.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!