Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õiguskantsler kahtleb, kas psühhiaatriahaiglate surmajuhtumite statistika kajastab tegelikku olukorda
Õiguskantsler Ülle Madise on väärkohtlemise ennetusasutuse mandaadi alusel psühhiaatriahaiglaid kontrollides kogunud teavet neis aset leidnud surmajuhtumite kohta, et hinnata, kuivõrd on õigus elule neis asutustes tagatud.
Õiguskantsler Ülle Madise Foto: Raul Mee
Andmetest nähtuvalt on ülekaalus loomulikud surmad ning n-ö mitteloomulikke surmajuhtumeid (tapmisi, enesetappe, õnnetusjuhtumeid jms välispõhjusest tingitud surmasid) on registreeritud mõned üksikud. Mõtestades surmajuhtumite statistikat surma põhjuse tuvastamise seaduses (SPTS) sätestatu taustal, tekkis siiski kahtlus, kas statistika kajastab tegelikku olukorda ning kas surmade põhjustele pööratakse piisavalt tähelepanu.
Sotsiaalministeerium on alustanud ettevalmistustega surmapõhjuse tuvastamise seaduse muutmiseks. Selle eesmärk on tõhustada mitteloomulike surmajuhtumite uurimist haiglates.
Õiguskantsler Ülle Madise alustas omal algatusel menetlust hindamaks, kuidas tagatakse psühhiaatriahaiglates inimese õigust elule. Analüüs keskendus Terviseameti tegevusele Wismari haiglas patsiendi surmaga lõppenud rünnaku ärahoidmisel ning selle asjaolude uurimisel.
Õiguskantsler Ülle Madis saatis Viru Vangla direktorile Anu Möldrile kirja, milles toob välja, et vangla praktika, mille kohaselt jälgivad valvurid alati visuaalselt kinnipeetavate kambrites toimuvaid terviseuuringuid, ei ole kooskõlas privaatsuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtetega.