Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Vivian Murdi vastukaja apteekide ühenduse juhatuse liikme Tanel Terase artiklile 10.11 Meditsiiniuudistes.
Ravimipoliitika on huvitav sõna, mis haarab tähelepanu ning tekitab vastakaid emotsioone. Igal huvitatud osapoolel on oma kindel nägemus ja soov, mida nemad peaksid või ei peaks tegema. Tuleks aga olla valmis kaasa mõtlema, kuidas omaenda tegemisi paremini ühisesse pilti sobitada ja milliseid kaugemaid eesmärke teenitakse. Ravimipoliitika ei ole killustatud debatt lugematul hulgal suvaliselt valitud teemadel. Kui üldse, siis võiks seda võrrelda suure grupi poolt ette võetud pika jalgsimatkaga – reisi sihtkoht lepitakse kokku, kuid radu, mis sinna viivad, on erinevaid. Et kõik annaksid oma panuse ning sihtkohta ikka jõutaks, oleks kõigil vaja sama abimeest, olgu siis selleks kompass või kaart. Ning taoline kaart on meil olemas – “Ravimipoliitika alused” sõnastab eesmärgid ning näitab ära arengusuunad nende saavutamiseks.
Seotud lood
Apteekrite hinnangul ei kasutata praegu Eestis ära kogu apteegi potentsiaali esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks. Takistused on eelkõige seadusandluses, mis nimetab proviisoreid ja farmatseute küll tervishoiutöötajateks, kuid neile sisulisi õigusi ei taga.
Muutustele ravimipoliitikas ja ravimiseaduses hinnangut andes peab nentima, et alates 2010. aastast puudub Eestis kehtiv ravimipoliitika. Seetõttu ei saa täna rääkida muudatustest ravimipoliitikas, vaid ad hoc korras tehtud üksikotsustest.
Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liit pöördus sotsiaalministeeriumu seoses sotsiaalministeeriumi poolt 2015. aasta novembri teises pooles käivitatud poliitikakujundamise dokumendi “Ravimipoliitika alused 2013” kaasajastamise
menetluse ajakavaga.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!