Kiirabibrigaadi hooletus jätab Tapa abivajajad hätta

«Juba plaanisime, et teeme ilusti kokkutuleku sugulastele, aga ei saanud,» nentis 26. veebruaril 85- aastaseks saama pidanud, kuid 14. jaanuaril Rakvere haiglas sapipõie lõhkemisest tingitud tüsistuste tagajärjel surnud tapalanna tütar, kes ei soovi oma nime meedias avaldada. Maikuus oleks vanaproua tähistanud abikaasaga ka 60. pulma-aastapäeva.

«Me ei saa sellest aru. Kolm kiirabi käis,» kirjeldas naise tütar, juhtides tähelepanu asjaolule, mis on kogu nende perele selle kurva loo juures enim arusaamatuks jäänud – kuidas vanaproua seisundi tõsidusest ei saanud aru tema juures korduvalt käinud kiirabi, iseäranis see brigaad, mis teda teisel väljakutsel vaatamas käis.Rakvere haigla peaarsti Sirje Kiisküla sõnul toodi eakas patsient haiglasse väga raskes seisus. Tema diagnoosiks oli septiline šokk ja hulgiorganpuudulikkus. «Patsiendile tehti uuringud vastavalt sepsise ravijuhendile ning alustati kohe empiirilist antibakteriaalset, rehüdreerivat, vasoaktiivset ja valuravi,» kirjeldas Kiisküla.Tema sõnul ei saanud kindlasti rääkida naise koju minemisest. «Septilises šokis olev patsient ei kuulu kindlasti kodusele ravile ja sellist sisendit ta meditsiinitöötajatelt ei saanud,» selgitas peaarst.Kuigi Kiisküla sõnul on raske öelda, kas naise elu oleks saanud päästa, kui ta oleks haiglasse jõudnud päev või paar varem, möönis ta, et kindlasti oleks see võimalusi suurendanud. «Haiguse õigeaegne diagnoosimine ning kiire ravi alustamine annab paremaid tulemusi,» tähendas ta.Õnnetul kombel jaanuari keskpaigas surnud naise omaste sõnul ei ole nemad aga ainukesed, kellel on viimasel paaril aastal tekkinud pretensioone kohaliku kiirabi töö suhtes. «Üks brigaad seal ongi selline, mis kohe nähvab,» rääkis vanaproua tütar, kes Tapa elanikega suheldes on kuulnud juhtumitest, kus kiirabitöötajad on teistegi raskes olukorras inimeste suhtes olnud hooletud.Seda, et kohaliku kiirabi tegevusega on viimastel aastatel suuri probleeme, kinnitavad nii Tapa valla elanikke teenindavad perearstid kui ka vallavolikogu esimees Urmas Roosimägi. «Selle kiirabiga meil kahjuks ongi probleeme,» nentis jaanuari keskel Rakvere haiglas surnud vanaproua perearst Katrin Kuusik, kes kuni eelmise aasta lõpuni oli ka vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees.Tema sõnul kogus sotsiaalkomisjon mullu terve rea kaebusi, mis edastati vallavolikogu esimehele, et volikogu saaks piirkonda teenindava Karell Kiirabi kutsuda selgitusi andma, miks raskes olukorras inimesed tihtipeale koju jäetakse. «Siin on päris õnnetuid asju olnud: inimesed on jäetud kõrge vererõhuga koju, maha on magatud insulte ja infarkte,» kirjeldas Kuusik.Ta lisas, et on ise pidanud korduvalt omastele selgitama, et perearst ei saa nendesse juhtumitesse sekkuda, sest kiirabibrigaadid kuuluvad tervet Lääne-Virumaad teenindava Karell Kiirabi alla, mistõttu jäävad ka perearstide käed lühikeseks. «Me saame ainult oma vastuvõtu ajal, selle kaheksa tunni jooksul kutsuda inimesele kiirabi, kui tegemist on ägeda haigusega,» rääkis arst.Nii Tapa linna kui Lehtse aleviku elanikke teenindava perearsti Riina Niibo kinnitusel on temagi patsientidel olnud kohaliku kiirabi töö suhtes kaebusi. «Seal on mitu brigaadi. On väga toredaid inimesi, endise Tapa kiirabi töötajaid, kellega me oleme väga rahul, aga on ka selliseid inimesi, kelle kohta on patsiendid öelnud, et nendega on pahandatud ja halvasti käitutud,» sõnas Niibo.Täismahus loe Postimees Tervisest