Kommertslikust asendusemadusest sündinud beebide ülemaailmne turg on kahanemas. India, Nepaal, Tai ja Mehhiko on kasutusele võtnud meetmed, mis piiraksid või keelustaksid välismaalastel kohalike surrogaatemadeks palkamist. Kambodža ja Malaisia järgivad tõenäoliselt nende eeskuju, kirjutab Londoni ülikooli meditsiinieetika emeriitprofessor Donna Dickenson.
Tegemist on üllatava ja teretulnud arenguga ettevõtlusharus, kus tavapärased püüdlused turgu nõrgestada on juba ammu kõrvale jäetud. Biotehnoloogia vähese kriitikameelega toetajad kipuvad ülistama fakti, et tehnoloogilised läbimurded edestavad valitsuste piiranguid, väites, et see on lubanud teadusel takistusteta areneda. Selle positsiooni naiivsuse toob aga hästi esile asjaolu, et ajalooliselt kommertsliku surrogaatluse keskusteks olnud riigid soovivad seda jätkuvalt lõpetada.
Pole just kokkusattumus, et riigid, kus mis püüavad takistada rahvusvahelist asendusemaduse äri, on riigid, kus see aset leiab. Uuringud pole seni kuidagi tõestanud väidet, et kõik osalised – surrogaatemad, imikud ja tulevastest lapsevanematest tellijad – saavad tehingust kasu.
Hiigeläri Indias
Võtame näiteks India, kus asendusemaduse äri väärtuseks peetakse 400 miljonit dollarit aastas – veel hiljuti tegutses riigis umbes 3000 viljakuskliinikut. Kesk kasvavat hirmu, et äriline surrogaatlus viib inimkaubanduse ja naiste ärakasutamiseni, on India valitsus jõudnud järeldusele, et eetilised huvid on olulisemad kui majanduslik kasu.
Täismahus saab artiklit lugeda
Postimehest.
Seotud lood
MTÜ Viljatusravi tugikeskus soovib Eestis seadustada asendusemaduse.
Meditsiinieetikat on väga oluliselt mõjutanud ka m-tervise arengud. On tekkinud olukordi, mida varem pole esinenud.
Notino ilutoodete veebipood pakub laia tootevalikut just talveperioodiks, mis aitavad talve kergemini ja tervemana vastu pidada.