3D-tehnoloogial on hambaproteeside valmistamises võtmeroll

Kui tõsiseltvõetav on 3D-tehnoloogia täna meditsiinis ja kui palju on sellest abi hambaproteeside tootmises?

3D-tehnoloogia on hambaravis ennast juba üsna tugevasti kinnistanud. 3D võidukäik hambaravis ja –proteesimises algas mitukümmend aastat tagasi ning see tehnoloogia on tänaseks hambaproteeside valmistamisel võtmetähtsusega. Kasutusel on 3D-skannerid, nii intra- kui ka ekstraoraalsed, mitmed erinevad CAD-tarkvara lahendused ning CNC-freesimine, 3D-printimine ning laserpaagutus. Viimased kaks on üsna uued tootmisvõimalused hambaproteeside valmistamisel. 3D-skanneri abil digiteeritakse patsiendi hammaskond. Saadud 3D-kujutist kasutatakse proteesi disainimiseks või raviplaani koostamiseks. Lisades saadud 3D-kujutisele ka 3D-röntgenpildi, on võimalik planeerida ka kirurgilisi protseduure.

Kui seni oli proteesi tootmisel valikuks sisuliselt vaid CNC-frees, siis tänaseks on selle kõrvale tulnud juba erinevad alternatiivid: juba nimetatud 3D-printimine ja laserpaagutus. 3D-printimises on ilmselt sektori jaoks kõige suurem potentsiaal.

Milliseid arengusuundi sellele tehnoloogiale veel näete?

Järgmine suurem väljakutsed hambaproteeside valmistamisel on pika eluaega materjalid 3D-printimiseks ning automatiseerimine. Kuigi proteeside valmistamine on üks neid valdkondi, kus tehnoloogia veel niipea inimest täielikult ei asenda, on siiski ruumi automatiseerimiseks. Kasutatav tarkvara muutub järjest „targemaks“, tehes nii mõnedki sammud kujundusprotsessis operaatori eest ära. Juba lähiaastatel ilmselt muutuvad need protsessid veelgi kiiremaks ning täpsemaks. Tootmisseadmete juurde pakutakse juba täna robotabilisi, mis hoolitsevad, et tootmisseadmes oleks õige materjal.

3D-printimine on täna limiteeritud üsna lühikese elueaga materjalidega, tihtipeale vaid 12-18 kuud. Tänasel päeval ongi suurimaks väljakutseks pikema elueaga materjalide väljatöötamine. Teiseks tähtsaks arengusuunaks on bioprintimine. Juba täna käivad laboratoorsed katsed 3D-printeri abil tüvirakkudest hammaste „kasvatamiseks“. Ilmselt näeme juba lähiaastail nende katsetuste vilju ka päriselus.

Kuidas patsiendid suhtuvad 3D-prinditud hambasse?

3D-printeri abil on hambaproteese valmistatud juba mõnda aega. Seni kasutati 3D-printerit proteesi valmistamiseks vajaliku hammaskonna mudeli valmistamiseks ning protees ise valmis kas käsitööna või CNC-tehnoloogia abil. Viimaste aastate arengud on toonud 3D-printimisse nii-öelda biosobivad materjalid, mis on mõeldud suuõõnes kasutamiseks. Kuigi mitmed ettevõtted tegelevad materjalidega, millest saaks valmistada 3D-printeri abil näiteks partsiaal- või totaalproteese, siis täna on ainsad tõsiseltvõetavad materjalid saadaval ajutiste ning poolajutiste hambakroonide valmistamiseks. Nendest materjalidest valmistatud proteesid on patsientide poolt hästi vastu võetud, pigem on vastuseis hambaarstide poolelt, kes täna veel kõhklevad 3D-prinditud proteeside kasutamisel.

Hambaravi on teatavasti üsna kallis tarbija jaoks. Kuidas 3D-tehnoloogia kasutamine hinda mõjutab?

3D-tehnoloogia on aidanud tõsta hambaravi ja –proteeside kvaliteeti. Täna saavad hambaarstid patsientidele pakkuda palju suuremas valikus erinevatest materjalidest valmistatud proteese ning ka ravi planeerimine on muutunud täpsemaks ning tulemus paremini ennustatavaks. Kuna hambaravi puhul on kogu maailmas tegemist väga väikese haruga, siis on kahjuks tehnoloogia veel üsna kallis. Kahjuks ei ole täna näha, et tehnoloogia areng hambaravi hindasid patsiendile soodsamaks muudaks. Teisalt saab patsient täna oluliselt kvaliteetsemat teenust kui varem.

Intervjuu ilmus tööstusuudised.ee

Rauno Luiv esineb ka 27.mail toimuval 3D-printimiskonverentsil, vaata programmi