Võrgustumine on viimaste aastate jooksul olnud Regionaalhaigla jaoks oluliseks märksõnaks. Seda küllaltki uut mõistet aitab lahti seletada Regionaalhaigla siselehes haigla ja ühtlasi Eesti ainuke võrgustumise juht Meelis Roosimägi.
- PERHi projektijuht Meelis Roosimägi.
„Võrgustumine on kahepoolne protsess. Regionaalhaigla jaoks on see uus kogemus, mis tähendab muudatusi ka siitpoolt,” ütleb Meelis Roosimägi ning peab siinkohal silmas töökorralduse ja suhtumise muutmist. Eelkõige tähendab see, et kahel suurel piirkondlikul haiglal nagu Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla on ülesanne üldhaiglatega koostööd süvendada. „Meie peaksime tagama selle, et väljaspool suuremaid linnu, kus aina vähem inimesi ja patsiente on, eriarstiabi siiski säiliks.”
Seotud lood
Haigekassa leiab, et kõiki eriarste ei ole maakonnahaiglates vaja, ning on seetõttu otsustanud teatud erialade rahastamise väikehaiglates järk-järgult lõpetada.
Viimaste aastate suundumus meie meditsiinisüsteemis on haiglate võrgustumine. Pealtnäha väga mõistlik võimalus, kuidas tagada väiksemates ja kaugemates maakondades eriarstiabi.
2016. aasta on Põhja-Eesti Regionaalhaiglale olnud äärmiselt rõõmustav lisanduvate noorarstide arvu poolest. Kui tavaliselt lisandub aastas 13–15 noorarsti, siis sel aastal on haiglas tööd alustanud juba 33 uut arsti ja liitumas on veel kolm. Peaaegu kõik alustavad uued arstid on varem olnud PERHis tööl arst-residentidena.
Kui Ida-Viru keskhaiglal oleks veebruari seisuga tööd pakkuda enam kui tosinale arstile, siis Põhja-Eesti Regionaalhaiglas hetkel arstidele avalikult vabu töökohti ei olegi.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!