Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väli: kaebuste arvust ei saa järeldusi teha
Kaebused ravikvaliteedile võivad olla seotud nii erakorraliste juhtumite kui ka krooniliste haigustega.
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni esimehe Marika Väli sõnul analüüsis komisjon eelmisel aastal 147 ekspertiisitaotluse asjaolusid ja tuvastas vajakajäämisi 35 korral, millest otseseid meditsiinilise tegevuse vigu oli 24. Viiel juhul loeti kaebused põhjendatuks osaliselt: dokumentide ebakorrektne täitmine ja vajakajäämised suhtlemisel patsiendi, tema sugulaste või lähedastega.
Kriminaalsüüdistus sai alguse 2012. aasta 24. novembri õhtul Ida-Viru keskhaigla EMOs aset leidnud juhtumist, kui kiirabi tõi sinna sillamäelase Valeri (42).
Eesti Arstide Liidu juht Lembi Aug ütles Meditsiin 2017 konverentsil, et üha kasvavad invasiivsed ravi- ja uurimismeetodid tõstavad tüsistuse riski ja kaebustega lõppevaid juhtumeid tõotab tulevikus tulla rohkem kui seni. Kas loodavast vastutuskindlustusest on arstidele selles olukorras tuge?
Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla ütleb arstide süüdistamist kommenteerides, et kui patsient tunneb, et temaga pole haiglas piisavalt tegeldud, peaks esimene käik olema haigla administratsiooni.
Sotsiaalministeeriumist kinnitati, et tervishoiuteenuste ekspertkomisjon jätkab oma tegevust muutmata kujul, kuni patsiendikindlustuse süsteemi käivitumiseni.