Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
OECD kõrvutas liikmesriikide elanike tervisenäitajaid
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kogumikust „Tervis lähivaates“ selgub, et tervislikumad eluviisid, suuremad sissetulekud ja parem haridus on viimastel aastakümnetel kaasa aidanud eluea pikenemisele. Selles on oma osa olnud ka kvaliteetsematel tervishoiuteenustel.
Keskmine eeldatav eluiga OECD riikides on pikenenud. Foto: Scanpix/ PantherMedia
Kõigis OECD liikmesriikides on keskmine eeldatav eluiga pikenenud ning jõudnud 2015. aastaks keskmiselt 80,6 aastani. Eeldatav eluiga sünnihetkel on kõrgeim Jaapanis (83,9 aastat) ning madalaim Lätis (74,6). Eesti keskmine eluiga on OECD keskmisest kolm aastat lühem ehk 77,7 aastat.
Teadlasi on juba mõnda aega huvitanud küsimus, kui suur roll on kahel riskiteguril – diabeedil ja ülekaalulisusel – vähktõve põhjustajatena. Vastus sellele küsimusele saadi uuringus, mille käigus analüüsiti vähktõveregistri GLOBOCAN andmeid.
Viimasel poolaastal on pidevalt kõneaineks saanud ravimite (põhjendamatu) kallidus ja patsientide üha suurenevad ravimikulud. Palju räägime ka sellest, kuidas originaalravimid on metsikult kallid ja geneerilised lõpmata soodsad. Mis on tõde?
Sotsiaalministeerium toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua ELis tegutsevatele geneeriliste ja ja sarnaste bioloogiliste ravimite tootjatele võrdsed tingimused kolmandates riikides tegutsevate tootjatega.