Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Harvikhaigusesse haigestumine pole haruldane
Kuidas otsida uusi lahendusi kogu meditsiinis harvaesinevate haiguste tundmaõppimiseks, küsib TÜ emeriitprofessor, hematoloog Hele Everaus.
TÜ emeriitprofessor, hematoloog Hele Everaus Foto: Andras Kralla / ÄP
Alustagem ühest näitest. Kuueaastane tüdruk on kooliminekueelses kontrollis lastearsti juures. Tal ei ole mingeid kaebusi. Arst on uurimise tegemisel väga põhjalik, ootamatult avastab ta kõhu katsumisel oluliselt suurenenud põrna. Vereski on vähenenud erütrotsüütide ja trombotsüütide hulk.
Mullu 1. märtsil alustasid tegevust Euroopa haruldaste haiguste tugivõrgustikud. Need virtuaalsed võrgustikud ühendavad kompleks- või harvikhaiguste juhtude lahendamiseks tervishoiutöötajaid kogu Euroopas.
Euroopa Ravimiameti (EMA) Inimravimite Komitee (CHMP) kiitis 2018. aasta juulikuu koosolekul heaks 16 ravimit, sealhulgas kaks harva kasutatavat ravimit.