Eesti Perearstide Seltsi president Le Vallikivi ütleb, et hoolimata teraapiafondi väga keerulisest administreerimisest ja spetsialistide vähesusest on perearstid järjest enam hakanud teraapiafondi kasutama, sest tegelikuks võitjaks on abivajav inimene.

- Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivil on hea meel, et perearstid on hakanud teraapiafondi üha rohkem kasutama.
- Foto: Eiko Kink / Äripäev
Variaabelsus erinevate perearstide vahel teraapiafondi kasutamises on väga suur – on neid, kes on esimesel trimestril ära kasutanud kogu aastaks mõeldud raha, aga on ka neid, kes on teenust kasutanud vähe või üldse mitte. Neid äriühinguid, kust pole teraapiafondi raames ühtki patsienti suunatud, jääb õnneks järjest vähemaks – 2017. aastal ei olnud ühtki patsienti teraapiasse suunanud 95 asutust, 2018 on neid asutusi 74 – ja need 74 pärinesid kolmest maakonnast: Harjust, Pärnust, Ida-Virust.
Seotud lood
Kuigi perearstide teraapiafondi abiga peaksid patsiendid pääsema füsioterapeudi, psühholoogi ja logopeedi juurde tasuta, on Saare maakonnale mõeldud summast tänavu kasutatud vähem kui 14%.
Auk õigusruumis võimaldab teraapiafondi teenuseid osutada ka neil, kes pole haigekassa lepingupartnerid ja seeläbi küsida patsientidelt kõrgemat visiiditasu kui 5 eurot.
MPPK ja Marienthali Kliiniku juhatuse liikme Peep Piiberi kommentaar tekkinud olukorrale, kus teraapiafondi patsientidelt küsitakse Marienthali Kliinikus 15 eurot omaosalust.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.