Alzheimeri tõvega patsient õiguspraktikas

Sotsiaalministeeriumil on kavas lähinädalatel välja kuulutada riigihange dementsuse kompetentsikeskuse loomiseks. Keskuse eesmärgiks on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, viies ellu tegevusi mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest.

Õige diagnoos võib mälu oluliselt parandada, rääkis LTKH närvihaiguste kliiniku juhataja ja TTÜ dotsent Katrin Gross-Paju konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.

60-80%-l dementsusega isikutest esineb ka käitumuslikke ja psüühikaprobleeme, mistõttu võivad nad vajada psühhofarmakoloogilist ravi, rääkis Põhja-eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku üldpsühhiaatria osakonna juhataja, psühhiaater Mari-Liis Laanetu konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.

Alzheimeri tõvega inimese raviprotsessi peaks kindlasti olema kaasatud ka tugiisik, kes aitab hinnata nii seda, millist toetavat ravi inimene vajab, kui ka hiljem jälgida, et raviskeemist kinni peetakse, rääkis TÜ Kliinikumi närvikliiniku arst Ülle Krikmann konverentsil „Alzheimeri tõve diagnostika ja ravi“.

Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!