Mitmed Euroopa riigid on väga konkreetselt asunud piirama kriitiliselt tähtsate antibiootikumide kasutamist loomadel. Võrdluses teiste Euroopa riikidega on Eestis selliste antibiootikumide kasutamine loomadel jätkuvalt liiga suur.
- Foto: Scanpix/ PantherMedia
Kindlad antibiootikumide rühmad on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt klassifitseeritud kui humaanmeditsiinis kriitiliselt tähtsad antibiootikumid. Neist osad on kõrgeima prioriteediga kriitiliselt tähtsad antibiootikumid – Critically Important Antibiotics (CIAs), mis kuuluvad ka Euroopa Ravimiameti (EMA) sõltumatu ekspertgrupi AMEG poolt loodud klassifikatsiooni alusel teise kategooria tähtsusega antibiootikumide hulka – kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiinid, fluorokinoloonid ja teised kinoloonid ning polümüksiinid – veterinaarmeditsiinis kasutatavad antibiootikumid, mille kasutamine loomade ravis tõstab oluliselt riski inimeste tervisele, vahendas ravimiamet.
Seotud lood
MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit pöördus maaeluminister Tarmo Tamme poole seoses inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite väärkasutamisega veterinaarias. Üks veterinaar on ka Eesti Loomaarstide Ühingu aukohtusse antud.
Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse teadlaste loodud meetodit saab edukalt kasutada puhastamaks reovett neeruravis kasutatava antibiootikumi trimethoprim jääkidest. Seni on olnud ravimijääkidest veepuhastusprotsess ülimalt komplitseeritud ja vähese tulemuslikkusega.
Antibiootikumide liigsest või valest kasutamisest tingitud mikroobide antibiootikumiresistentsuse leviku tõttu on raviks toimivad antibiootikumid otsa saamas. Seda hinnatakse maailmas üheks suuremaks ohuks inimeste ja loomade tervisele, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.
Uuring näitas, et pea pooled Eesti inimesed ei tea antibiootikumidega seotud riske.
Euroopa riikide ühine programm „Üks tervis“ kutsub teadlasi üles välja pakkuma lahendusi ja projekte, kuidas võidelda antibiootikumide resistentsusega, mis muutub üha tõsisemaks probleemiks.